Siirdeühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
== Siirdekäsitlused Eestis ==
Eestis on siirdeühiskonna arengut kõige laiahaardelisemalt käsitletud väljaandes “Eesti ühiskond kiirenevas ajas”<ref>Lauristin, M; Vihalemm, P; Kalmus, V; Vihalemm, T. 2017. Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu "Mina, Maailm, Meedia" 2002–2014 tulemused. Tartu Ülikool kirjastus.</ref>, kus ühiskonnas toimunud nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke muutusi on vaadeldud perioodil 2002–2014 uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ tulemuste abil. Siirdeaega on analüüsitud ka Eestis teostatud [[longituuduuring]]utes. <ref>Titma, M.; Ainsaar, M.; Tooding, L.-M.; Aas, K.; Põder, A.; Roots, A.; Rämmer, A. (2002). 30- ja 50- aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
Artiklikogumikes “Nullindate kultuur I ja II” käsitletakse esimeses siirdeühiskonnas toimunud kultuurimuutusi ning teises räägitakse läbi erinevate põlvkondade kogemuse ühiskonna muutustega kohanemisest.<ref>Aarelaid-Tart, A. (2012) Nullindate kultuur I ja II. Tartu Ülikool kirjastus.</ref>
23. rida:
Ühiskonnamuutusest tulenevat kihistumist ([[stratifikatsioon]]) on käsitletud artiklikogumikus „Trepist alla ja üles: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis.“<ref>Saar, E. (2002). „Trepist alla ja üles: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis.“</ref>
Väärtuste muutumist siirdeperioodil käsitleb Andu Rämmer oma doktoriväitekirjas “Sotsiaalse tunnetuse muutused siirdeühiskonna kontekstis”.<ref>Rämmer, A. 2018. Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. Tartu Ülikool. Doktoritöö. Tartu Ülikool.</ref>
== Eesti siirdeprotsessi periodiseering ==
| |||