Erinevus lehekülje "Aino Thauvón-Suits" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Sisu. Allikad)
12. juulil 1940 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, s.h. nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu.
 
1944.a. veebruaris põgenes Aino noorema tütrega nõukogude okupatsiooni eest Tartust Helsingisse, kust ta sügisel siirdus Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle rootsi keele õpetajana ja osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse. 1953. aastal määrati ta [[Eesti eksiilvalitsus]]<nowiki/>e kultuuriministriksharidusministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
 
 
1944.a. veebruaris põgenes Aino noorema tütrega nõukogude okupatsiooni eest Tartust Helsingisse, kust ta sügisel siirdus Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle rootsi keele õpetajana ja osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse. 1953. aastal määrati ta [[Eesti eksiilvalitsus]]<nowiki/>e kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
 
1950. aastate alguses Gustav Suits haigestus. Gustav Suits suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret.
{{JÄRJESTA:Thauvon-Suits, Aino}}
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
Anonüümne kasutaja