162
muudatust
Erinevus lehekülje "Aino Thauvón-Suits" redaktsioonide vahel
Sisu. Allikad
P |
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö) (Sisu. Allikad) |
||
|
'''Aino Emilia Thauvón-Suits''', (sündinud 9. novembril [[1884]] aastal Soomes Olulu läänis [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]] kihelkonnas, surnud 8. augustil [[1969]] aastal Rootsis [[Göteborg|Göteborgis]]), oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane rootsieestlaskonnas.
Aino Emilia sündis '''pastor Emil Thauvóni''' (1858-1926) ja '''Katarina Thauvón'''i (s. '''Hedmansson''' 1859-1982) esimese lapsena. Aino oli saanud 8-aastaseks, kui tema ema suri. Talle sai saatuslikuks kuuenda lapse sünnitamine. Isale jäid lisaks Aino Emiliale lapsed
Aino õppis Oulu tütarlastekoolis, hiljem Mikkeli tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900.a. Pärast täiendas ta end Helsingi uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903 sügisel [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikool]]<nowiki/>i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.
Oma tulevase abikaasa '''[[Gustav
Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa Eesti iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustis oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias.
Ta oli abielus eesti kirjaniku ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav S]]<nowiki/>uitsuga. Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis ja külastas neid isegi Viitasaaril suvel 1923. Aino Thauvón-Suits korraldas Eino Leino reisi Eestisse kevadel 1921.<ref>{{Cite news|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html}}Missing or empty <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">|title=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#citation missing title|juhend]])</ref>▼
▲
19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits|'''Helga Suits''']]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits Tartu ülikooli soome keele lektoriks. Ta pidas soome keele loenguid nii algtasemel õpilastele kui edasijõudnutele, ta kursus "Jooni kaasaegsest soome kirjandusest" käsitles kirjanduslugu Kalevalast uuema kirjanduseni.
1933 asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]<nowiki/>e, [[Alfred Koort]]<nowiki/>i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]<nowiki/>i ja ta valiti selle esimeheks. Seltsi juures hakkas tegutsema näitekunsti stuudio.
12. juulil 1940 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, s.h. nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu.
1944.a. veebruaris põgenes Aino noorema tütrega nõukogude okupatsiooni eest Tartust Helsingisse, kust ta sügisel siirdus Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle rootsi keele õpetajana ja osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse. 1953. aastal määrati ta [[Eesti eksiilvalitsus]]<nowiki/>e kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
1950. aastate alguses Gustav Suits haigestus. Gustav Suits suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret.
== Looming ==
Nime all ''Aino Thauvón-Suits'':
* ''"Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene" (Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen''.) WSOY 1958.
* ''"Gustav Suitsu noorus
*Raamat Aino Suitsu mälestused jäi lõpetamata.
== Viited ==
== Allikad ==
* Kangas, Lasse: [http://www.ksml.fi/mielipide/kolumnit/viitasaaren-kesainen-viehatys/1220075 Viitasaaren kesäinen viehätys.] [http://www.ksml.fi/mielipide/kolumnit/viitasaaren-kesainen-viehatys/1220075 ''Keskisuomalainen'' 21.6.2012.]
*Aino Suits. Päevaraamat 1901-1964. Tallinn. Kirjastus Varrak. 2014.
{{JÄRJESTA:Thauvon-Suits, Aino}}
| |||