Arutelu:Meditatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
123. rida:
: Aga mis Sa arvad, kas nimetada meditatsiooni ''dhyāna'' mõttes mõtluseks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:07 (UTC)
== Meditatsiooni definitsioon kui ajas korduv harjutamispraktika mingi eesmärgi saavutamiseks ==
Ma pean ütlema, et minu kogemusel päris-joogidega nad on hakanud rõhutama seoses meditatsioonikaubandusega läänes, et meditatsiooni tuum on enda habitueerimine - enda treening - mis on ajas hajutatud. Paradigmas, mis on space-repetition study lääne teaduskirjanduses. Meditatsiooni eesmärk võib olla "mis iganes", mis väljendub siis pärast käitumises (näiteks inimene ei ole nii impulsiivne või teeb arukamaid otsustusi, suudab mingit X asja). Nagu siin aruteluski tuleb välja, mis iganes eesmärk võib see olla, ....mis saavutatakse teatud treeningpotokolliga samm-sammult. See hõlmab mingit tahtlikku roteerimist töömälus.
Seega ei ole nii, et iga vaimne tegevus on meditatsioon (kuigi kui on treeningkavas, siis ongi nii, et mis-iganes tegevus VÕIB olla meditatsiooni osa). Võrdlus on see, et läänes on hakatud iga suvalist võimlemist nimetama joogaks. Ei ole enam võimlemistunde, need on kõik nimeks saanud "jooga". Mõiste on devalveerunud, mis muud. Mul pole selle vastu midagi. Ent meditatsioon on ikkagi see, mille keskne on range distsipliin selge eesmärgi saavutamiseks - ehkki eesmärgi saavutamine sõltub igaühe võimetest, muudest individuaalsetest teguritest ja sellest, kuivõrd ta suudab distsipliinist kinni pidada. Siit siis koorub ka õpetaja-õpilase suhte vajalikkus, et õpetaja oskaks näha õpilase taset, võimeid ja muid tegureid, ja määrab jõukohased harjutused.
Kui keegi teatab, et ta mediteerib kogu aeg - neid väiteid tuleb ette internetis ja mujal - teeb ju igaüks meist oma elus eri asju, mõtlemine tuleb ette ja tapeedi vahtimine mõnikord - siis too on lihtsalt ära seganud mõisted "elu nautimine" ja "mediteerimine". Paraku!
| |||