Aino Thauvón-Suits: erinevus redaktsioonide vahel
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö) Loodud lehekülje "Aino Thauvón-Suits" tõlkimisel |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 21. juuni 2018, kell 18:50
Aino Emilia Thauvón-Ülikonnad, sündinud 9. november 1884 aastal Haapajärvi, 8. augustil 1969 aastal Göteborgis), oli soome päritolu estofiilist tõlkija ja autor.
Aino Thauvón-Suitsu isa oli pastor Emil Thauvón Viitasaaril. Ta oli abielus eesti kirjaniku ja luuletaja Gustav Suitsuga. Luuletaja Eino Leino elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis ja külastas neid isegi Viitasaaril suvel 1923. Aino Thauvón-Suits korraldas Eino Leino reisi Eestisse kevadel 1921.[1]
Perekond Suits elas 1924-1944 Eestis, kus Gustav Suits töötas kirjandusajaloo professorina Tartu Ülikooli juures. Septembris 1944 põgenes ta nõukogude okupatsiooni eest Soome ja hiljem samal aastal edasi Rootsi. Gustav Suits töötas Nobeli Instituudi kirjastuses Stockholmis. 1953. aastal määrati ta Eesti eksiilvalitsuse kultuuriministriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Aino ja Gustav Suitsul oli kaks tütart, Anna-Lisa (1914-1956) ja Helga (1924-1999). Helga Suits-Kangro avaldas vanemate kirjavahetuse aastatel 1908-1916 raamatus Aino ja Gustavi lugu (1987).
Looming
Nime all Emilia Tavia:
- Friedebert Tuglas: Vilkkuva tuli: Novelleja. Eesti keelest tõlkinud Emilia Tavia. Otava 1911.
Nime all Aino Thauvón-Suits:
- Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen. WSOY 1958.
- Gustav Suitsu noorus: kirjade, luuletuste jah mälestuste põhjal. 2. painos Olion, Tallinn, 1997.
Allikad
- Kangas, Lasse: Viitasaaren kesäinen viehätys. Keskisuomalainen 21.6.2012.
Viited
- ↑ https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html.
{{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend)Missing or empty|title=(juhend)