Härjapõlvlane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Haldjad |
Täiendatud |
||
1. rida:
'''Härjapõlvlane''' on väikest kasvu [[üleloomulik olend]] paljude rahvaste mütoloogias.
== Eesti
Härjapõlvlane on müütiline tegelane [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]". Kirjelduse tema kohta on andnud [[Matthias Johann Eisen]] oma kirjutistes [[Eesti mütoloogia]]st.
Teda on mainitud rahvuseepose seitsmeteistkümnendas loos (Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Murueide tütarde tants.).
===Välimus ===▼
[[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoeg]] ning tema sõbrad [[Alevipoeg]], [[Sulevipoeg]] ja [[Olevipoeg]] nägid peale [[Assamalla lahing]]ut koopa juures [[vanamoor]]i leent keetmas.
Neid kutsutakse ka [[kääbus]]teks, kelle all mõistetakse pisikesi muinasjutulisi, hallihabemelisi mehikesi, kelle kasv vaevalt härja põlveni ulatub. Nende pea on palju suurem, kui keha ning nende tundemärgiks on pikk [[habe]]. Kääbused on kõik meessoost, kuid maa-aluste seas on naisi ka. ▼
Küsijatele ütles too, et keedab endale ja poegadele. Sulevipoeg andis teada, et nad on nõus ise leent edasi keetma ja lisavad ka enda osa. Vanamoor hoiatas neid, et
=== Töö ===▼
:Vaadake, et võõras varas
:Pada ei saaks pühkimaie,
:Katlapõhja kuivatama, -
:Muidu peate, pojukesed,
:Tühja kõhtu kannatama. <ref name="3rKWP" />
Mehed lubasid puhata ja kordamööda katelt valvata ning vanamoor puges põõsastikku magama. Nii Alevipoeg, Olevipoeg kui Sulevipoeg ei saanud aga katla valvamisega hakkama, sest murupinnast ilmus igakord kolme vaksa kõrgune härjapõlvlase poeg, kes kavalusega ronis katla äärele ning sõi paja tühjaks. Hätta jäänud mehed pidid iga kord uue leeme tulele panema. Kalevipoja valvekorra ajal see härjapõlvlasel aga ei õnnestunud, sest too võttis mehikesel võlujõuga kuldkellukese kaelast ja andis lopsu kulmu peale. Härjapõlvlane kadus, sinine suitsujuga järel, kuristikku. Kui vanaeit ärkas, nägi ta võlukellukest
:Küll ta tundis kellukese,
:Sarvik-taadi salariista,
:Mis see rammu rohkendeleb,
:Kangust mehel kasvateleb. <ref name="3rKWP" />
Vanamoor kargas seejärel härjapõlvlase kombel kuristikku.
▲Neid kutsutakse ka [[kääbus]]teks, kelle all mõistetakse pisikesi muinasjutulisi, hallihabemelisi mehikesi, kelle kasv vaevalt härja põlveni ulatub. Nende pea on palju suurem, kui keha ning nende tundemärgiks on pikk [[habe]]. Kääbused on kõik meessoost, kuid maa-aluste seas on naisi ka.
Härjapõlvlased on tuntud ka kui [[sepp|sepad]], kellel on maa all omad [[sepikoda|sepikojad]], kuis kääbused tihti seitsmekesi koos töötavad. Nad on küll väikseid, kuid neil on jõudu rohkem kui tavainimestel. Oma tööd teevad nad tavaliselt öösiti, kuid nad teevad seda hääletult, et ükski inimene neid ei kuuleks. Kuulda on neid jõulu- ja uusaastaööl, mil kostab tikk, takk.
Saarlased teavad, et härjapõlvlased taovad [[jaanipäev]]al ühtelugu päeval ja ööl. See tagumine tuletab meelde, et aeg on minna [[heinamaa]]le. Saarlased nimetavad härjapõlvlasi mõnikord maa-alusteks seppadeks.
Härjapõlvlane vihastub kergelt ja teeb vihatujus inimesele kahju. Kui keegi härjapõlvlasele head teeb, siis oskavad nad head vastu teha.
Maa-alused vihastavad niisama lihtsalt kui kääbusedki. Sageli vihastavad nad inimeste peale, ilma et inimene neid üldse pahandada tahaks või üldse teaks, et nad maa-alustega kokku oleks puutunud. Nende viha kartes püütakse neid alati lepitada ja enda poole meelitada.
== Viited ==
{{viited|allikad=
* <ref name="3rKWP">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=19/ Kalevipoeg. Seitsmeteiskümnes lugu]</ref>}}
== Kasutatud kirjandus ==
19. rida ⟶ 42. rida:
*[[Päkapikk]]
*[[Pöialpoiss]]
{{Kalevipoeg}}
[[Kategooria:Kalevipoeg]]
[[Kategooria:Mütoloogia]]
| |||