Nutikodu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Planungshilfe LCN.jpg|pisi|Seadmed, mida on võimalik ühendada targa kodunutikodu süsteemi]]

'''TarkNutikodu''' ehk '''tark kodu''' ehk([[inglise nutikodukeel]]es ''smart home'') on [[Koduseade|koduseadmete]] kasutamise ja nende tarbimise kontrollimine kas käsitsi või automaatselt. Alguse sai [[kodu]] targemaks ja oma töö tegemise lihtsamaks muutumine sellega, kui hakati tootma [[pesumasin]]aid ja muid tänaseks juba väga tavalisi seadmeid. On ka seadmeid, mis siia süsteemi ei kuulu, samuti ei saa interneti kaudu ühendust erinevate valgustilülititega. Kodused seadmed ja kontrollpult suhtlevad läbi [[nutistu]] (ehk asjade Interneti). Riistvara võib ka sisaldada erinevaid sensoreid (näiteks kaamerad ja termomeetrid), reguleerijaid ja suhtlemiseks vajalikke süsteeme. Juhtpult võib olla nii ühe asja juhtimiseks näiteks oma nutitelefoniga [[Bluetooth]]i kaudu või siis sülearvutiga läbi interneti teisest maailma otsast. Targa koduNutikodu süsteemid on loodud koos töötama, kuigi koosnevad mitmest seadmest, mis on eri otstarveteks. Tavaliselt on seadmed ühendatud kahte moodi: kas [[Wi-Fi]] kaudu või voolujuhtme kaudu. Need on omakorda ühendatud tarkvarasüsteemiga, kuhu on võimalik kliendil oma valitud seadmega ligi pääseda ja vajadusel midagi muuta või lihtsalt kontrollida, kas kõik vastab tema soovidele. Populaarseimad rakendused sisaldavad termostaate, turvasüsteeme, valgustust, ukselukke, suitsuandureid, külmikuid, pesumasinaid ja palju muid seadmeid.<ref name="H7iYD" />

Aastal 1975 valmistati esimene targa kodunutikodu (inglise [[Home automation|''home automation'']]) internetipõhine tehnoloogia [[X10]]. Sellest on saanud kommunikeerumise protokollsideprotokoll elektroonikaelektroonikaseadmete seadmetelejaoks. Peamiselt kasutab see elektriülekande juhtmeid signaalimiseks ja juhtimiseks, kus signaal sisaldab raadio sageduse impulsse digitaalsete andmete juures.<ref name="JLrVY" />Samuti oli kõrgema sageduse ja läbilaskekiirusega alternatiive, X10 on senimaani populaarne kodustes süsteemides just tänu taskukohastele hindadele. 1978. aastaks sisaldas X10 16-kanalilist juhtkonsooli, lambi- ja seadmemoodulit. Natuke aega pärast seda lisandusid veel seinavalgustusmoodul ja esimene X10 taimer.

Aastaks 2012 oli ABI Researchi andmetel Ameerika Ühendriikidesse paigaldatud 1,5 miljonit targa kodunutikodu süsteemi.<ref name="loffD" />

[[Nutistu]] (inglise ''The internet of things'') on füüsikaliste objektide võrk – seadmed, masinad, hooned ja paljud muud – täiendatud elektroonika, tarkvaradetarkvara, sensorite ja võrgu ühenduvusega, mis võimaldab nendel objektidel koguda ja samuti ka vahetada andmeid. Nutistu lubab mitmesuguseid objekte vaadelda ja juhtida eemalt läbi olemasoleva võrgu infrastruktuuri, luues rohkem võimalusi mugavalt asjadega tegeleda sobival ajahetkel. Eksperdid ennustavad, et nutistu koosneb 2020. aastaks 50 miljardist eri objektist.<ref name="GrdzO" />

Targast kodustNutikodust ja koduautomaatikast räägitakse palju ning kuna tegemist on suhteliselt uue suunaga meie turul, siis päris ühist nimetajat justkui polegi. Koduautomaatika on süsteem, mis muudab kodu energiasäästlikumaks, kasutajamugavamakskasutusmugavamaks ja innovaatiliseks.

Targa majaNutimaja videovalvesüsteemid koostöös erinevate kaitseanduritega võimaldavad omanikul olla kursis, kes majas asub ja mis seal toimub. Jälgida saab otse oma nutitelefoni pealt ja saada vajaliku infot.

Õigeaegne lillede kastmine ennetab nende närbumist. Suvel aitab targa kodunutikodu süsteem muru kastmisel ning kevadel kütab jääpurikaid katuse pealt.

Targa majaNutimaja süsteem teavitab teid lekete korral ja tagab õigeaegse torude ventiilide sulgumise, mis vabastab teid ebameeldivuste ja kuluka remonti eest.

Inimene, kes on oma majale lisanud kalli nutimaja süsteemi, peaks saama raha kokku hoida. Ei tohiks olla üleliigset tarbimist ning ka kodust eemal olles on võimalik kodus mõnedüht-teist seadistused tehaseadistada, et koju jõudes oleks kõik normi piires. Eestis korralikuma süsteemi paigaldamine läheb maksma mitukümmend tuhat eurot. Seega tuleb enne hoolikalt kaaluda ja mõelda, kas seda on vaja või mitte.

Paljud targa kodunutikodu seadmed on mõjutatavad välistest teguritest. Näiteks 2016. aastal lubas Revolv Hub (firma, mis tegeles targa kodunutikodu loomisega)<ref name="HoJmW" /> "parimat tellimust", mis aga tugines serveritel, mille Google ostis 2014. aastal ning otsustas jäädavalt maha võtta. See jättis antud seadmete omanikud mittetöötava süsteemiga.<ref name="EIKjz" />

Nutistu kasutuse suurenemine kodudes tähendab targa kodunutikodu süsteemidele riske, mis kaasnevad selle internetühendusega. Need riskid muutuvad tõsisemaks, kui need seadmed suhtlevad ülejäänud maailmaga. Kuigi see probleem on enamiku süsteemide poolt võetud uurimise alla, on see ikkagi siiamaani väga tugev tegur mõeldes targa kodunutikodu süsteemi soetamisele.<ref name="sGIDm" />