Stanisław II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P better quality image |
|||
22. rida:
{{main|Teine Poola jagamine}}
[[Põhikord|Konstitutsioon]], mis muutis oluliselt Rzeczpospolita senist riiklikku korraldust, sai ettekäändeks selle vastastele nii sise- kui välismaal. Preisimaa kuningriik katkestas varasema liidulepingu ja Venemaa toetas [[Targowica konföderatsioon]]i kui konservatiivseid ringkondi, kes konstitutsiooni tunnustada ei soovinud. Poolasse saabusid taas Vene väed. Järgnenud konstitutsiooni kaitseks peetud [[Vene-Poola sõda (1792)|sõjas]] võitlesid konstitutsiooni toetavad Poola väed [[Venemaa keisririik|Venemaa]] vägede vastu, kes olid riiki saabunud Poola [[magnaat|magnaatide]] konservatiivse ja venemeelse liidu, [[Targowica konföderatsioon]]i, kutsel. Konservatiivsem osa poola aadlikest ([[šlahta]]st) uskus, et venelased aitavad neil taastada nende "[[Kuldne vabadus|Kuldse vabaduse]]". Preisi liitlaste abist ilma jäänud ja suures arvulises vähemuses olevad konstitutsiooni toetavad [[Józef Poniatowski]] juhitud Poola väed saavutasid riigi kaitsmisel küll mõningast edu, kuid lõpuks said nad oma ülemjuhatajalt [[Poola kuningas|kuningas]] [[Stanisław August Poniatowski]]lt korralduse vastupanu lõpetada. Kuningas oli nimelt otsustanud venelaste nõudmised täita ja Targowica konföderatsiooniga liituda. Aastal [[1792]] lõppes sõda poolakate lüüasaamisega.
Poola riigist läks suur tükk [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]] ja teine [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. Erandlikult ei osalenud Rzeczpospolita teises jagamises Austria. Rzeczpospolitast jäi järele vaid 200 000 ruutkilomeetrit. Venemaa keisririigiga liideti alad, millest moodustati [[Kiievi kubermang]] ja suur osa [[Minsk]]i, [[Volõõnia]] ja [[Podoolia]] aladest.
| |||