Programmeeritav loogikakontroller: erinevus redaktsioonide vahel

'''Programmeeritav loogikakontroller''' ehk '''PLC''' ('''P'''''rogrammable'' '''L'''''ogic'' '''C'''''ontroller'' – ''programmeeritav loogikakontroller''), kõnekeeles tihti ka lihtsalt '''kontroller,''' on spetsiaalne arvuti, mida kasutatakse [[masin]]ate ja [[tootmisprotsess|protsess]]ide juhtimiseks varem koostatud [[Arvutiprogramm|programmi]] järgi. TaSee kasutab programmeeritavat mälu instruktsioonide salvestamiseks. Kontroller võimaldab kasutada järgnevat: [[sisseSisse-/väljaväljalülituste kontroll|sisse-/väljalülituste kontrolli]]i, [[taimer]]it, [[loendur]]it, [[võrdlemine|võrdlemist]], [[aritmeetika tehe|aritmeetika tehteid]] ja [[andmetöötlus|andmete töötlemist]]. AlgseltAlgul loodivõeti kontrollerid kasutusele selleks, et asendada [[releelülitus]]i, kui peagi leiti, et kontroller on tunduvalt tõhusam, odavam ning annab rohkem võimalusi kui [[relee|releede]] kasutamine.

KontrolleritelKontrollerid on suurväga töökindlustöökindlad. Kuna kogu programm paikneb kontrolleri mälus, siis kui programm oli eelnevalt edukalt testitud puuduvadprogrammi korral puudub võimalusedvõimalus, et see ei töötaks. Kirjutatud ja testitud programmi võib salvestada kuitahes paljudesse kontrolleritesse.

On lihtneProgrammi luua või muuta programmion lihtne. Paljudel kontrolleritel on standardvarustusena kaasas programm, mida lõppkasutajal on lihtne muuta endale sobivaks. Vajadusel on seadet võimalik kaitsta turvaparooliga.

Loogikakontroller on võimeline juhtima reaalajas ka väga kiiresti toimuvaid protsesse. Loogikakontroller töötab reaalajas, mis tähendab, et kui toimub mingi sündmus ja informatsioon sellest jõuab kontrolleri sisendisse, siis vastavalt programmile saadab seade viivitamatult signaali ettenähtud väljundisse.

Loogikakontrolleritele on olemas diagnostika tarkvaradiagnostikatarkvara, mis võimaldab kasutajal kergesti leida probleemsed kohad ńii tarkvaras, kui ka riistvaras. Et leida ja parandada probleeme, saab kasutaja kuvada programmi kuvari ekraanile, et siisning reaalajas jälgida, kuidas see töötab ja kus ilmneb probleeme.

Tulenevalt töö iseloomust koosnevad kõik programmeeritavad kontrollerid sellistestjärgmistest sõlmedest:

*[[sisend/Sisend-väljundplokk|sisend-/väljundplokid]] ja

KõigeKompaktkontrollerid on kõige väiksemad kontrollerid, mis sobivad hästi selliste protsesside juhtimiseks, kus kasutatakse kuni 32 andurit või täiturit. Kompaktkontrollerid erinevad teistest kontrolleritest selle poolest, et nii toiteplokk kui ka protsessor ja sisend-/väljundplokk paiknevad koos ühes ümbrises. Kompaktkontrollereid kasutatakse näiteks pumpade, ventilaatorite, tõkkepuude jms juhtimiseks.

Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada [[loogikatehe|loogikatehteid]], arvutusi, juhtida seadmeid, [[andmetöötlus|töödelda andmeid]]. Levinumad 8-bitised mikrokontrollerid on Microchip [[PIC]] ja Atmel [[AVR]].

===Sisend-/väjundplokk===

[[Pilt:Automate siemens codeur analyseur de trame.JPG|thumb|400px|moodulsüsteemigaMoodulsüsteemiga sisend-/väljundplokk]]

On kaks võimalust, kuidas on [[Sisend-väljundplokk|sisend-/väljundplokk]] on liidetud kontrolleriga. Esimeseks võimaluseks on, et sisend-/väljundplokk on sisse ehitatud ning ta ei ole ülejäänud kontrollerist eraldatav. SellistelSellised kontrolleritelkontrollerid on küll madalam hindodavamad, kuid samas puudub võimalus vahetada välja sisend-/väljundplokk. Tavaliselt leiab selline lahendus kasutamist väikestes loogikakontrollerites.

Teiseks võimaluseks on sisend-/väljunplokiväljundploki moodulsüsteem. Moodulsüsteemi puhul on sisend-/väljundplokk jagatud "sahtlitesse". Kontrolleriga on võimalik liita uusi sahtleid ning igasse sahtlisse saab kinnitada sisend- või väljundploki. See suurendab tunduvalt seadme paindlikustpaindlikkust. On võimalik valida saadaolevaid mooduleid ja liita neid kontrolleriga oma soovi kohaselt. Moodulsüsteemiga kontroller koosneb algselt riiulitega pistikust, toiteplokist, protsessorist (CPU), sisend-/väljundmoodulist ja kasutajaliidesest programmeerimiseks. Mooduleid on võimalik ühendada pistikutega.

Sisend-/väljundplokk koosneb sisendmoodulist ja väljundmoodulist. Sisendmoodulisse tuleb informatsioon läbi juhtme mitmesugustelt vajatatavateltvajatavatelt lülititelt, [[teekonnalüliti]]telt, [[andur]]itelt, [[selektor]]itelt ja [[ketaslüliti]]telt. Väljunditeks, kuhu saadetakse informatsioon, on: [[elektrimootor]]id, [[magnetkäiviti]]d, [[ventiil]]id, [[indikaatortuli|indikaatortuled]]. Sisendid ja väljundid on reeglina galvaaniliselt lahti sidestatud.

Protsessor on kontrolleri aju. Protsessor sisaldab tavaliselt [[mikroprotsessor]]it, mis töötleb sissetulevaid andmeid ja kontrollib suhtlemist moodulite vahel. Samuti vajab protsessor mälu, et salvestada mikroprotsessoris loogiliste tehete tulemusena töödeldud andmeid. Mälu on samuti vaja programmi salvestamiseks. Protsessori mälu liikideks on [[EPROM]]- ja [[muutmälu]] (RAM).

Kõige sagedasem programmeerimisseade on personaalarvuti. Kõigil juhtivatel loogikakontrollerite tootjatel on programmeerimistarkvara personaalarvutitele. Selline tarkvara võimaldab kasutajal luua, toimetada, salvestada programme ning otsida programmist vigu. Personaalarvuti on ühendatud kontrolleriga ''serial''jada- või ''parallel'' pordiparalleelpordi kaabliga. Kui programmeerimisseadet ei kasutata, võib selle eemaldada. Programmeerimisseadme eemaldamine ei kahjusta mingit moodi kontrolleri mälus olevat programmi ega häiri kontrolleri tööd.

Programmeeritav loogikakontroller loodi algselt Ameerika autotööstuse vajadustele vastu tulles. Enne loogikakontrollerite kasutusele tulekut kasutati juhtimiseks, protsesside modelleerimiseks ning isegi ohutuse tagamiseks vaid releesid, taimereid ja spetsiaalseid kontrollereid. See muutis aga tööstuses igaaastaseiga-aastase mudelite uuendamisega seotud tootmisprotsessi muutmise väga ajamahukaks ja kulukaks, sest releesüsteemide ümberehituseks oli vaja oskustega elektrikke ningja ressursse. 1968. aastal avaldas GM Hydramatic soovi ettepanekuteks riistvaraliselt realiseeritud releede asendamieks elektroonikaga.

Võitnud ettepanek tuli Bedford partneritelt Massachusettsist. Esimene loogikakontroller, mida tähistati lihtsalt 084 – see oli Bedford partnerite 84 projekt. Bedford partnerid asutasid uue firma Modicon, mis olihakkas pühendunudtegelema uue toote arendamamiselearendamise, tootmiseletootmise, müümiselemüümise ningja teenindamiseleteenindamisega. Modicon tulenes sõnadest "MOdular DIgital CONtroller". InimeneLoogikakontrollerite kedaisaks võib lugeda loogikakontrollerite "isaks" olipidada Dick MorleyMorleyt. ModiconModiconi tootenimi müüdi 1977. aastal Gould Electronics'ile ning milleElectronicsile, hiljem omandas selle Saksa firma AEG ning seejärel selle praegune omanik Prantsuse firma Schneider Electric.

Üks esimesi 084 mudeleid on praegu välja pandud MassachusettsMassachusettsis Põhja -Andoveris asuvas Modicon'iModiconi peakorteris. Selle kinkis neile GM pärast seadme mahakandmist, kui seade oli peaaegu 20 aastat katkematult töötanud.

Autotööstus on siiani üks suurimaidsuuremaid loogikakontrollerite kasutajaid.