Proksiserver: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
2. rida:
 
Proksisid kasutatakse paljudel eesmärkidel, näiteks:
* tegeliku kliendi varjamiseks ehk päringute anonümiseerimiseksanonüümistamiseks
* päringuvastuste saamise kiirendamiseks ja/või sidekanalite koormuse vähendamiseks; seda tüüpi proksit nimetatakse [[puhverserver]]iks
* päringute filtreerimiseks vastavalt etteantud reeglitele (nt teatud veebilehtede või sisu blokeerimiseks)
14. rida:
 
==Prokside liike==
Kasutusel on mitut liiki proksisid. Harilikult on proksi paigaldatud mitmel eesmärgil ja seega vastab mitmele liigile korraga.
 
===Pöördproksi===
[[Pöördproksi]] (ingl. ''reverse proxy'') on proksi, mis paistab klientidele kui harilik server. Pöördproksi võtab vastu päringud klientidelt, edastab need serveri(te)le ja vahendab serveri poolt saadud päringuvastused klientidele tagasi. Pöördproksi paigaldatakse reeglina serveri(te) lähedale ning see vahendab paljude klientide päringuid kindlatele enda poolt teenindatavatele serverirakendustele ja/või veebisaitidele.
 
===Puhverserver===
26. rida:
 
===Anonümiseeriv proksi===
Sellist proksit kasutatakse peamiselt anonüümseks veebilehitsemiseks, s.t. vältimaks seda, et veebiserveri ja/või sidekanalite haldajad saaksid jälgida, milline kasutaja vaatab milliseid veebilehti. Sellise proksi kasutamisel on liiklus proksi ja kliendi vahel tüüpiliselt krüpteeritud ning ei ole pealtkuulatav, samuti ei näe serverite haldajad, millised kliendid tegelikult päringuid saadavad. Kogu see info on siiski olemas proksi haldajal.
 
===Avatud proksi===
Avatud proksi (ingl. ''open proxy'') on proksi, millel puuduvad juurdepääsupiirangud. Sellist proksit on võimalik kasutada igal interneti kasutajal.
 
====Sundproksi====
Sundproksiks (ingl. ''intercepting proxy'' või ''forced proxy'') nimetatakse sellist proksi kasutamise viisi, mille puhul lüüsi või [[Tulemüür (informaatika)|tulemüür]]i vahenditega suunatataksesuunatakse kasutajate päringud läbi proksi ilma, et kasutaja arvutis oleks vaja midagi seadistada. Kasutaja arvutile näib sellisel juhul, et ta suhtleb serveriga otse. Sundproksit kasutatakse sageli selleks, et tagada kogu teatud tüüpi liikluse (nt. veebiliikluse) allutamine sisukontrollile.
 
===Läbipaistev ja mitteläbipaistev proksi===
Sageli kasutatakse terminit "läbipaistev proksi" sundproksi tähenduses, kuid RFC 2616 defineerib selle teisiti:
*'läbipaistev proksi' on proksi, mis ei muuda päringut või vastust rohkem, kui on vajalik proksi autentimiseks ja identifitseerimseks
*'mitteläbipaistev proksi' on proksi, mis muudab päringut või vastust, et pakkuda kliendile mingit täiendavat teenust, nt meediatüübi teisendust, anonüümsust vms.
 
===Sufiks-proksi===
Sufiks-proksi võimaldab kasutajal kasutada proksiserveri teenust, lisades selle nime soovitava veebilehel [[URL]]-ile (nt "en.wikipedia.org.''6a.nl''"). Sufiks-serverite kasutamise eelis on selles, et iga veebilehe puhul saab kasutaja valida, kas vaadata seda läbi proksi või otse. Vastav kontseptsioon tekkis aastatel 2003-2004 (IPv6Gate ja Coral Content Distribution Network), kuid termin "sufiks-proksi" kinnistus alles hiljem.
 
[[Kategooria:Arvutivõrgud]]