Kuuldeaparaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida:
Veelgi keerukamad on [[implantaat|implanteeritavad]] kuuldeaparaadid, milles [[Heli analüüs|helisignaali analüüs]]i tulemusena saadud normaalsetele kuulmissignaalidele lähedased signaalid edastatakse inimese (patsiendi) kuulmissüsteemi närvidesse kas kohlea kaudu ([[kohleaarimplantaat]]) või otse aju kuulmiskeskusesse. Mõlemal juhul on kuuldeaparaadi ühe osa paigaldamine seotud kirurgilise operatsiooniga ([[implanteerimine]]). Mikrofoni- ja helisignaali analüsaatoriga osa aparaadist on kehaväline. Selliste seadmete puhul saab tõesti rääkida kuulmise taastamisest (kaasasündinud kuulmispuude puhul küll tinglikult).
 
Eestis hakati kuuldeaparaate massiliselt tootma 1970ndate aastate lõpus ([[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], hilisem (H.Pöögelmanni nimeline) [[Elektrotehnika Tehas]] või [[Pooljuhtseadiste Tehas]], ja [[Tondi Elektroonika]] ning teised ettevõtted). Järgnenud aastakümnete jooksul saavutati nende tootmise mahu osas Ida-Euroopas märkimisväärne positsioon.
 
== Välislingid ==