Jaunjērcēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Ēvele kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Jaunjērcēni mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 111]]
'''Jaunjērcēni mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wohlfahrtslinde'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Ēvele kihelkond|Ēvele kihelkonnas]]. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald|Jērcēni vallas]] [[Jērcēni]] asulas.
Jērcēni mõisa (Wolfahrtslinde) kohale rajati aastal [[1560]] [[Ēvele mõis]]a karjamõis. [[1562]]. aasta 10. juunil läänistas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] [[Volmari ordulinnus|Volmari linnuse]] ülemaks tõusnud [[Bernhard von Hoeweln]]ile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas [[Ēvele kihelkond|Évele (Wohlfahrt) kihelkonnas]]. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime ''Gercenhof''.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286</ref> Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (''Jääramaja'').<ref>[http://www.strencunovads.lv/index.php?p=7331&lang=1357&pp=10108 Strenču novada pašvaldība]</ref> Rootsi ajal läks mõis [[Oxenstierna]]de valdusse.
Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud mõis oli [[XIX sajand]]i alguses [[Jarmerstedt]]ide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna [[Vecjērcēni mõis|Vecjērcēni]] ja Jaunjērcēni mõisad.<ref>http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/</ref> Jaunjērcēni mõis läks abielu teel [[Meck]]idele, seejärel Torklustele, [[Engelhardt]]idele, Loudonidele ja Bergidele. Aastal [[1859]] ostsid mõisa [[Krüdener]]id, kelle valdusse see jäi kuni võõrandamiseni.
==Viited==
{{viited}}
{{Ēvele kihelkond}}
| |||