Erinevus lehekülje "Raadio-Elektroonika Tehas" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[raadio |raadio]][[tehas]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
 
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal ettevõttena, tegevusaladenamille tegevusalad olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine. ning ettevõtteEttevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast kolmekorruselises kivimajas [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] 9 [[Tallinna kesklinn]]as. Ettevõtte direktor oli [[Hans Wõrk]], juhatusse kuulusid Hans Wõrk, [[Friedrich Olbrei]], [[Julius Anton]], [[Karl Reinmann]] ja [[Reinhold Saving]].
 
Ettevõte valmistas [[mähis]]ed, [[induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa|lambipe]]si jmja muid [[raadio]]- ja elektritarvete osi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[võimendajaVõimendi|võimendeid]]id, kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), [[vibraator-anood]]e patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
 
Aastal 1940 tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadio-osakondraadioosakond, järgmise aasta jaanuaris [[elektrotehnika]] [[tehas Are]]. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]] nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai '''Raadiotehas Raadio-Pioneer''' ja hiljem '''Punane RET'''<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banki Eesti filiaali peakontor Tallinnas Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja spetsialistidest Omski oblastisse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal välja töötatudväljatöötatud tankiraadiod osutusidkuulusid side ulatusesideulatuse poolest ühtedekstolle aja maailma parimateks selparimate ajalhulka.
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi '''Funktechnische Fabrik Reval'''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmistevajaduste tarbeks.
 
Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist pöördus tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nimetuse allnime Punane RET all. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSVLNSV vajadusteleLiidu vastavaltvajaduste järgi oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oom-meetridoommeetrid]]. ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid ([[Kalibraator|kalibraatorid]]). Selle "sõjatoodangu" kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai 1958. aastal Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]<nowiki/>el [[Expo 58]] kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja pseudostereofoonilist efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[AS Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).
 
Radioola "Estonia" kõrval hakati tootma teist olulist laiatarbetoodet - [[Elektriorel|elektronorel]]<nowiki/>it "[[Retakord]]".
 
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele.
 
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. KoondisesseKoondisse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus alguses toodeti RET'-i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatoreid ja teisimuid elektromehhaanilisielektromehaanilisi komponente.
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
 
SellelSel perioodilajal oli tehas üle kogu NSVLNSV Liidus tuntud kõrgema klassi [[Stereofooniline|stereofooniliste]] [[radioola]]<nowiki/>de "Estonia" tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli Punane RET ka NSVLNSV Liidu esimene [[CD-plaadimängijamängija|CD-mängijate]]<nowiki/>te tootja.
 
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />.
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu kolisid tehase kvartali [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 renoveeritud hoonetesse [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]]. Hiljem asus ühes hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase Narva maantee ääres paiknev peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle omandas [[Danske Bank]].
 
Peterburi tee tootmishoonet hakkas kasutama Soome ettevõte [[Elcoteq]], mille mobiiltelefonide toodang tehases [[Elcoteq Tallinn]] andis suure osa Eesti ekspordist. Hiljem lisandus selle tehase kasutajaks Rootsi ettevõte [[Ericsson]] AB, kellest Elcoteqi lahkumise järel sai hoone ainukasutaja, toodanguks mobiiltelefonisidemobiiltelefonside tugijaamad. Veelgi hiljem sai hoone kasutajaks üks Prantsuse elektroonikafirma.
 
== Viited ==
113 581

muudatust