Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Intonatsioon (keeleteadus)
11. rida:
* missugused on lause osade seosed ja funktsioonid.
Sõnade ühendamisel sõnaühendeiks ja lauseiks kasutatakse nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid.
* '''[[Süntaktilised vahendid|Süntaktiliste vahendite]]''' hulka kuuluvad [[Sidesõna|side]]- ja [[Kaassõna|kaassõnad]], lause [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsioon]] (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia)<ref>Eesti keele käsiraamat</ref> ja [[sõnajärg]]. Näiteks lauses ''Poiss mõtles ja luges siis edasi'' on sõnad ''mõtles'' ja ''luges'' ''üles'' ühendatud sidesõna ''ja'' abil on moodustatud terviklikku mõtet väljendav lause, milles on kasutatud lauseliikmeid ''alus, öeldis, määrus.'' [[Suuline kõne|Suulises kõnes]] on lausele omane lõpetatud intonatsioon.
 
* '''[[Morfoloogilised vahendid|Morfoloogiliste vahenditena]]''' kasutatakse [[Eesti keel|eesti keeles]] [[Kääne|käände-]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pöördevorme]] või iseseisvaid [[Määrsõna|määrsõnu]]. Nii ühenduvad lauses ''Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse'' (E. Maasik) [[Tegusõna|tegusõnadega]] ''lõi'' ja ''istus'' ainsuse nimetavas pärisnimi ''Heldur,'' ainsuse omastavas nimisõna ''mootorratta'', ainsuse sisseütlevas ''sadulasse'', tegusõna ''käima'' ja määrsõna ''siis.''