Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Samal aastal alustas Liivi ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist ja ehitas ka linnuse oma vajadustest lähtuvalt ümber [[konvent|konvendihoonekskonvendihoone]]ks. Ordu ajal ehitati välja ka Narva linnuse [[Hermanni torn]], selle vajaduse tingis [[Ivangorodi kindlus]]e rajamine venelaste poolt Narva jõe vastaskaldale 1492. aastal. Linna ümber ehitas ordu umber kilomeetripikkuse [[Narva linnamüür]]i, mis pole tänaseni säilinud. Narva linnamüüris oli neli väravat: [[Viru värav (Narva)|Viru värav]] läänes, [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]] põhjas, jõesadamasse viiv [[Vana värav (Narva)|Vana värav]] idas ja Vee- ehk [[Väikevärav (Narva)|Väikevärav]] lõunas. Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid [[tõstesild|tõstesillad]]. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, müüri ümbritses [[vallikraav]]. Aja jooksul linnamüüri täiustati eesväravate ja kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandatati keskaegsed müüritornid suurtükitornideks ehk [[rondeel]]ideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud.