Maximilien Robespierre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Konvent (klooster)
4. rida:
Robespierre sündis Põhja-[[Prantsusmaa]]l [[Arras|Arrasi]] linnas ning õppis [[advokaat|advokaadiks]]. Juba nooruses sai ta tuntuks põhimõttekindla, ausa ja valgustusmeelse inimesena. Oma printsipiaalsuse tõttu sai tema hüüdnimeks Äraostmatu. Kindla [[moraal]]i ja karskete eluviiside tõttu lisandus sellele hüüdnimi Voorusemees. Samas armastas ta väga peenelt riietuda, kui see vähegi taskukohane oli, ning omandas seetõttu ka [[dändi]] maine. Kohati kasutas ta aadlitiitlit ''de'' (Maximilien ''de'' Robespierre), millele tal tegelikult õigust polnud.
 
Revolutsiooni algul valiti ta seisuse esindajana [[generaalstaadid|generaalstaatidesse]] ning temast sai peagi silmapaistev kõnemees, seda eriti oma mõtete korduva raevuka esitamise tõttu. Aja jooksul sai Robespierre'ist äärmusliku [[jakobiinid]]e rühmituse juht. Ta korraldas [[žirondiinid]]e kukutamise ning tõusis [[1793]]. aastal Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks. Tema mõtteviisis toimus oluline muudatus, kuna peagi otsustas ta revolutsiooni ideele ohverdada kõik, sealhulgas aususe ja "ebavajalikud" põhimõtted. Tema ja ta kaaslaste nõudmisel hukati [[1793]]. ja [[1794]]. aastal palju vaenlasi, et "päästa [[Prantsuse revolutsioon]]". Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa kuninganna [[Marie Antoinette]]. Paranoia ja kahtlustamise õhkkond muutus üldiseks. Kuid lõpuks langes ohvriks ka Robespierre, kui oma elu pärast hirmul [[Konvent (klooster)|konvendi]] saadikud otsustasid jakobiinid kukutada ning tema enda sissetöötatud tava järgi seejärel giljotineerida. Revolutsiooni 2. aastal [[9. termidoori riigipööre|9. termidoori riigipöörde]] järel ([[27. juuli]]l [[1794]]) see nii ka läks.
 
Robespierre oli ka revolutsiooniaegse [[Kõrgema olendi kultus|kõrgema olendi kultuse]] looja.