Redaktsioon: 18. juuni 2018, kell 16:45 redigeeri 88.196.158.35 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuni 2018, kell 08:27 redigeeri eemalda 88.196.158.35 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
24. rida: Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati [[Rakvere Vallimägi\|Vallimäele]], praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse. Linnus Vallimäel oli üks suuremaid [[Eesti esiajalugu\|muinaseesti]] linnuseid ning seda tunti [[Tarvanpea]] nime all. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt ~~katkematuna~~ [[Keskaeg Eestis\|keskajani]]~~. Rohkem andmeid muinasaja lõpu, 12.–13. sajandi linnuse ehitise kohta ei ole, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud~~. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. Aastatel [[1219]]–[[1220]] [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati [[Rakvere Vallimägi\|Rakvere Vallimäele]] ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[Tarvanpea]] asulat esimest korda [[1226]]. aastal. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus\|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

Rakvere: erinevus redaktsioonide vahel