Sarrus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
'''Sarrus''' ehk '''armatuur''' on [[ehitustarind]]it tugevdav materjalisisene varrastik.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 447</ref>
 
EnamlevinudLevinuim on terassarrus, mida kasutatakse [[raudbetoon]]i sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi [[klaasplast]]- ja [[bambus]]sarrust.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks [[keraamika]]-, [[kips]]-, [[klaas]]- ja [[plast]]tooteid. Tehnikas kasutatakse [[liitmaterjal]]e ehk eelsarrustatud materjale.<ref name=Tehnikaleksikon/>
26. rida:
Sarrusevardad on otsast teravad ning see võib kujutada ohtu nii ehitustöölistele kui teistele inimestele, kes sarruse lähedalt mööduvad. Sellepärast ohutuse huvides sarruseotsad painutatakse sageli kõveraks või kaetakse eriliste [[otsak]]utega.
 
Sarrus leiutati ammu enne pingbetooni. Esimene maja, mille ehitamisel kasutati sarrust, oli [[Venemaa]]l tänapäeva [[Sverdlovski oblast]]is asuvas [[Nevjansk]]is valminud [[Nevjanski torn]]. Torn valmis ajavahemikus 1721–1745, täpne aasta on teadmata. See torn on 59,5 m kõrge ja aja jooksul vajunud 1,85 m vertikaali suhtes kaldu, aga sarruses kasutatud [[malm]] oli väga kvaliteetne ja tänapäevani pole selles mingeid [[rooste]]tamise märke. Sarrus oli ühendatud katusekupliga ja maandatud ning moodustas nii läänemaailma esimese [[piksevarras|piksevarda]], kuigi ei ole selge, kas see oli meelegataotluslikult piksevardanapiksevardaks ehitatud.
 
== Viited ==