Sisepõlemismootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
[[Pilt:4-Stroke-Engine.gif|right|thumb|154px|
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor<br />
1. Sisselasketakt<br />
2. Survetakt<br />
33. rida ⟶ 32. rida:
Et põlemisprotsessi käivitada, on sisepõlemismootoril vaja välist abi – tavaliselt [[Starter|starteri]] näol.
Sisepõlemismootori negatiivne külg on selle madal kasutegur – üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, millest tuleb mootoril omakorda vabaneda. Enamiku diiselmootorite kasutegur jääb 40–45%<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine|Pealkiri=Internal combustion engine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> vahele, bensiinimootorite madalama surveastme tõttu on bensiinimootorid veel väiksema efektiivsusega. Kolbmootorite efektiivsust saab tõsta näiteks levinud [[turbokompressor]]
Et vältida mootori ülekuumenemisest tekkida võivat üleliigset kulumist või ebaühtlast soojuspaisumist, mis tekitab omakorda pragunemist, tuleb seda jahutada. Populaarsemad jahutusviisid on õhkjahutus ja vedelikjahutus. Tänapäevased automootorid võivad kasutada mõlemat, kuid suuremad mootorid on vedelikjahutusega. Mõnel mootoril on vaja ka [[Mootoriõli|õli]] jahutamist.
| |||