Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Refleksioon''' ([[ladina keel]]es ''reflexio'', peegeldus) on [[psühholoogia]]s tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele). Tähelepanu suunatakse enim teadvuse tegevusele või toimingule ja sisemisele tajule.
 
35. rida ⟶ 36. rida:
Loomulikult jagub refleksioonile veel muidki lähenemisi ja arusaamu, kuid võib järeldada, et kõikidele neile on iseloomulik üks joon. Järgnevalt on toodud veel kaks näidet, kuidas mõistetakse refleksiooni sisu tähendust.
 
TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> on oma töös väljatoonudvälja toonud Mezirow (1991)<ref>{{Raamatuviide|autor=Mezirow, J|pealkiri=Transformative Dimensions of Adult Learning|aasta=1991|koht=San Francisco|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> poolt eristatud 3 eri tüüpi refleksiooni:
 
# Sisu – vastab küsimusele „mida?”. Reflekteeritakse sisu ehk mida tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tehakse ja seeläbi kirjeldatakse konkreetset probleemi;
# protsessi – vastab küsimusele „kuidas?”. Reflekteeritakse kuidas tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tegutsetakse ja seeläbi toimub hindamine, kas ollakse efektiivsed oma esituses;
# eeldust – vastab küsimusele „miks?”. Reflekteeritakse miks tajuti, mõeldi, tunti ja tegutseti täpselt nii nagu seda tehti.
 
Lisaks on Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> ära märkinud, et Korthagen ja Vasalos (2005)<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Korthagen, F., & Vasalos, A|pealkiri=Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> on leidnud võimaluse reflekteerida hoopis järgmiste aspektide üle:
64. rida ⟶ 65. rida:
 
===[[Gibbsi refleksioonimudel|Gibbsi]] refleksiooniring===
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, mis pärineb ''Gibbs, G. (1988)''<ref>{{Raamatuviide|autor=Gibbs, G|pealkiri=Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods|aasta=1988|koht=Birmingham|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ''tööst Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods.'', sisaldab Gibbsi refleksiooniring<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/|Pealkiri=Gibbsi relfeksiooniring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas järgmisi punkte:
 
# Kirjelduskirjeldus;
# tunded;
# hindamine;
74. rida ⟶ 75. rida:
 
===Korthageni ALACT-mudel===
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, aitab Korthageni ALACT-mudel<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/|Pealkiri=Korthagen ALACT- mudel reflektsiooni struktueeritud protsessi kirjeldamiseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas lahti mõtestada aga hoopiski järgmisi punkte:
 
# Tegevustegevus;
# tagasivaade tegevusele;
# teaduslikkus olulistest aspektidest;