Vikipeedia

Rakvere: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Muutsin keelelist ülesehitust ja kirjavigu ning lisasin kultuuri peatüki.
16. rida:
[[Pilt:Vallimäe tuuleveski.jpg|pisi|[[Vallimäe tuuleveski]] ]]
[[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone]]
'''Rakvere''' linn (ajalooline nimi Tarvanpää; [[saksa keel]]es ''Wesenberg'', vene keeles ''Rakovor'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Halduskeskus|haldus-]], majandus- ja kultuurikeskus.
 
Rakvere on [[linn]] alates [[12. juuni]]st [[1302]], kui ta sai [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]]ilt [[Lübecki linnaõigus]]e.
22. rida:
==Ajalugu==
{{vaata|Rakvere ajalugu}}
Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti [[linnus]]eid, mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Aastatel [[1219]]–[[1220]], alistas Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]] [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. – [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[1226]]. aastal esimest korda [[Tarvanpea]] asulat. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). ▼
 
Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.
[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksid [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].▼
 
Linnus Vallimäel oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Rohkem andmeid muinasaja lõpu, 12.–13. sajandi linnuse ehitise kohta ei ole, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.
[[1302]]. aasta [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula sai [[Lübecki linnaõigus]]ed. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega)) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.▼
 
▲Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti [[linnus]]eid, mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Aastatel [[1219]]–[[1220]], alistas Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid sellelinnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka [[Rakvere Vallimägi|Rakvere VallimäelVallimäele]] ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. – [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[1226Tarvanpea]]. aastalasulat esimest korda [[Tarvanpea1226]]. asulataastal. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] WesenberghiWesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).
 
▲[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, ning rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] aga vallutada ei suutnud jasuudetud, kaotasidkaotati üheüks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusidpöörduti tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksidläks [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].
 
▲[[1302]]. aastaaastal sai [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula sai [[Lübecki linnaõigus]]ed. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega)) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.
 
{{Vaata|Virumaa}}, ''[[Taani valdused Eestis]]'', ''[[Rakvere ordulinnus]]'', ''[[Harju-Viru rüütelkond]]''
{{Vaata|Rakvere kihelkond}}, ''[[Rakvere foogtkond]]'', ''[[Rakvere mõis]]'', ''[[Rakvere kirikumõis]]'', ''[[Rakvere Mihkli kirik]]''
Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja idapoolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu linn kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mismille keskosaskeskosa ([[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]] ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheliselvaheline alalala) oli vaid mõnisada sammu lai.
 
[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]], (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jätsidjättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnustlinnuse maha ja ala võetivõttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salga poolt 1558. aasta augustissalk. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kivist kodanike kivimajad.
 
Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] ([[Rakvere piiramine (1568)|1568. aastal) piirasid edutult Rakveret]], ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. [[Rakvere piiramine (1572)|1572]]. ja [[Rakvere piiramine (1574)|1574]]. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. [[Rakvere piiramine (1581)|1581]]. aastal toimus uuesti Rootsi vägede poolne linnuse piiramine [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning oli seekord edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusesse.
 
[[Rakvere mõis]] loodi [[1618]]. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati [[Reinoud van Brederode]]le (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616. aastal oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. [[1631]]. aastal andis [[Gustav II Adolf]] Brederodele ka Rakvere linna. [[1669]]. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal,) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-[[Virumaa]]le, kuid jätsidjättis piiräärsed alad idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning [[Rakvere]] linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde uue tugipunkti, kust suundusid rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkond]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|JakobiViru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkondi]]a,. misRüüstetööd järgmiseviidi kahelõpule päeva jooksulkahe rüüstatipäevaga. [[Virumaa]] järel tungisid vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le.
 
[[1783]]. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]] ning. [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45. 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u [[kreisilinn]]aks. [[1805]]. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], [[1814]]. aastal algkool.
 
[[1870]]. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudtee]]liinil, [[Rakvere raudteejaam]]. [[1912]]. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]].
{{Vaata|Wesenbergi kreis}}, ''[[Viru maakond]]'', [[Rakvere rajoon]], ''[[Lääne-Viru maakond]]''
 
==Linnajuhtimine ja haldusorganid==
Rakvere linnapea on 2017. aastast [[Marko Torm]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/4296435/rakvere-linnapeaks-valiti-marko-torm Viru mMaateataja. Postimees]</ref>., [[Rakvere linnavolikogu]]<ref>[http://rakvere.kovtp.ee/linnavolikogu Rakvere linnavolikogu], 1.12.17</ref> esimees on [[ToomasMihkel Varek]]Juhkami.
{{Vaata|Rakvere linnapeade loend}}
Rakveres on 19 linnaosa: [[Kondivalu (Rakvere)|Kondivalu]], [[Kukeküla (Rakvere)|Kukeküla]], [[Kurikaküla]], [[Lennuvälja (Rakvere)|Lennuvälja]], [[Lepiku (Rakvere)|Lepiku]], [[Lilleküla (Rakvere)|Lilleküla]], [[Linnuriik (Rakvere)|Linnuriik]], [[Moonaküla]], [[Mõisavälja (Rakvere)|Mõisavälja]], [[Paemurru (Rakvere)|Paemurru]], [[Palermo (Rakvere)|Palermo]], [[Roodevälja (Rakvere)|Roodevälja]], [[Seminari (Rakvere)|Seminari]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]], [[Taaravainu (Rakvere)|Taaravainu]], [[Tammiku (Rakvere)|Tammiku]], [[Vallimäe (Rakvere)|Vallimäe]], [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Õpetaja heinamaa|Õpetaja Heinamaa]].
53. rida ⟶ 58. rida:
 
==Taristu==
Linna läbib [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinn–Narva raudtee]], linnast põhja poole jääb [[Tallinn–Narva maantee|Tallinna–Narva maantee]]. Rakverest saab alguse [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Rakvere–Pärnu maantee]]. Kaugus [[Tallinn]]ast on 98 km, [[Narva]]st 114 km, [[Tartu]]st 126 km ja [[Peterburi]]st 274 km.
 
==Kliima==
59. rida ⟶ 64. rida:
 
==Vaatamisväärsused==
Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad [[Rakvere ordulinnus|ordulinnuse]] varemed [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]]. Vallimäel asuvad ka [[Tarvas (skulptuur)|skulptuur Tarvas]] ja [[Vallimäe tuuleveski|Vallimäe tuulik]] ning kõrgendiku lõunaosas paikneb [[Rakvere tammik]].
 
Laiemat tähelepanu on pälvinud [[Rakvere keskväljak]], mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.<ref name="ltzFW" /><ref name="A5zAJ" /> Väljaku ääres on [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoff]]i projekti järgi valminud ja [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]] kantud [[Rakvere turuhoone]] ja pangahoone.
 
[[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]us asuvad õigeusu preestermärter [[Sergi Florinski]] säilmed.<ref name="uFiQs" />
69. rida ⟶ 74. rida:
Rakvere linna keskel, [[Lydia Koidula tänav (Rakvere)|Lydia Koidula tänav]] 12a, asub [[Amandus Adamson]]i kavandatud [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].
 
Rakvere äärelinnas, [[Juhan Kunderi tänav (Rakvere)|Juhan Kunderi tänava]] ääres [[Palermo mets]]as, asub [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]]. [[Rakvere tammik]]us paikneb mälestussammas "[[Okaskroon (mälestusmärk)|Okaskroon]]", mis on pühendatud [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal represseeritutele.
 
[[Vallimäe tee]] 5 on [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument]]. [[Tammiku tänav (Rakvere)|Tammiku tänav]] 1 on [[Juhan Kunderi mälestussammas]].
262. rida ⟶ 267. rida:
Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad haridust enam kui 5500 last ja noort.
 
Rakveres tegutseb 8 kooli, neist 5 munitsipaalkooli – [[Rakvere Gümnaasium]], [[Rakvere Reaalgümnaasium]], [[Rakvere Linna Algkool]], [[Rakvere Ametikool]] ja [[Rakvere Põhikool]]. Samuti tegutsebning 3 erakooli – [[Rakvere Eragümnaasium]], [[Rakvere Vanalinna Kool]] ja [[Rakvere Lille Kool]] (toimetulekukool). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Kõrgharidust annavad [[Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž]] ja [[Mainori Kõrgkool]]i Rakvere Õppekeskus. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool ning hulgaliselt muid huvikoole.
 
==Ettevõtlus==
[[Rakvere tööstussõlm]] hõlmab lisaks linna territooriumile ka [[Näpi]] ja [[Sõmeru]] alevikku ning [[Roodevälja]] ja [[Aluvere]] küla.
 
Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu oli 2015. aastal umbes 230 miljonit euroeurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):
*[[Toiduainetetööstus]] umbes 47% ([[Rakvere Lihakombinaat]], [[AS Pihlaka]])
*[[Puidutööstus]] umbes 47%; (suuremad ettevõtted on AS [[JELD-WEN]] Eesti ja AS [[Stora Enso|Stora Enso Eesti]] [[Näpi saeveski]])
 
Rakvere külje all [[Roodevälja]] külas asub Eesti suurim lihatööstus [[Rakvere Lihakombinaat]], Skandinaavia päritolu ettevõtte [[HKScan Estonia|HKSCAN Estonia]] AS-i suurem osapool.
 
==Sport==
==Kehakultuur ja sport==
Rakveres asuv [[Rakvere linnastaadion]] on tänapäevane [[staadion]]., Kõrvalmille kõrval paikneb [[Rakvere Spordihall|spordihall]], mis avamise ajal 20. mail 2004. aastal oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub kaveel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.
 
Linna lõunaosas asuvas [[Palermo mets]]as on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.
 
Edukaim korvpalliklubi on Eesti [[korvpalli Meistriliiga]]s mängiv [[BC Rakvere Tarvas]], edukaim võrkpalliklubi on [[Saja Liiga]]s osalev [[Rakvere Võrkpalliklubi]] ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti jalgpalli [[esiliiga]]s mängiv [[Rakvere JK Tarvas]].
 
== Kultuur ==
Läbi aegade on Rakveres suudetud korraldada suurejoonelisi  kultuurisündmusi ning on püütud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi õnnestunud. Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üheks kuulsamaks näiteks on maailmas silmapaistvaid [[Rakvere jõulupuu|jõulupuid]]. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – [[Rakvere Teater]]. Teatri kõrval tegutseb ka [http://www.rakvereteater.ee/kino/kava/ Rakvere Teatrikino].
 
Linna kultuurielu koordineerib [[Rakvere Kultuurikeskus]], noorte vaba aja sündmuste korraldamisega tegeleb sama asutuse koosseisus olev Rakvere Avatud Noortekeskus.
 
Rakveres tegutsevad tugevad ja elujõulised [http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus/ kultuuriseltsid], kes pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu, kunsti ja teatri harrastamiseks. Seltsid  kujundavad suure osa linnas toimuvatest sündmustest.
 
Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad, mis toimuvad juuni teisel nädalavahetusel. Rahvusvaheline teatrifestival [https://www.baltoscandal.ee/ Baltoscandal] toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. [http://meestetantsupidu.ee/ Meeste tantsupidu] toimub iga viie aasta tagant. Iga aasta novembris korraldab Rakvere Muusikakool Jaan Paku muusikapäevi. Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse sündmustega iga aasta septembris.
 
Uuteks ja huvitavateks algatusteks on kujunemas rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis.
 
Rakvere kultuurisündmustekava: [http://www.kultuurikava.ee/places/rakvere-138 www.kultuurikava.ee]
 
== Sõpruslinnad ==
Rakverel on 109 sõpruslinna.
{|
| valign="top" |
* {{Riigi ikoon|Läti}} [[Cēsis]], [[Läti]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kuopio]], [[Soome]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lappeenranta]], [[Soome]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lapua]], [[Soome]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lütjenburg]], [[Saksamaa]]
| valign="top" |▼
* {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Panevėžys]], [[Leedu]]
▲| valign="top" |
* {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Senaki]], [[Gruusia]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sigtuna]], [[Rootsi]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere"