Redaktsioon: 18. juuni 2018, kell 00:24 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2018, kell 00:25 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: '''Ekspressionism''' ([[prantsuse keel]]es ''expression'', väljendus, ilme, [[ladina keel]]es ''expressio'', 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki [[kaunid kunstid\|kauneid kunste]] hõlmav [[kunstivool]], mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu. Ekspressionistlikule kunstile on omased mässamine ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikkus. Ekspressionistlikku väljendust iseloomustab tihti äärmuslik grotesksus, naer läbi pisarate, narruse kultus. Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba 19. sajandi lõpus hollandi kunstniku [[Vincent van Gogh]]i (1853–1890) ja norra kunstniku [[Edvard Munch]]i (1863–1944) maalidel. Munchi ~~maalil~~maalide ja graafiliste lehtede sarjas „[[Karje]]“ (neli versiooni aastatest 1893-1910) on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm. Lõuendilt vaatavad vastu ahastus, lootusetus ja hukkumiselemääratus. Mõistet 'ekspressionism' kasutatati esimest korda prantsuse keeles 1901. aastal Pariisis [[Sõltumatute kunstnike ühing]]u (''Salon des Independants'') näituse kataloogis.

Ekspressionism: erinevus redaktsioonide vahel