Vikipeedia

Lensi Römmer-Kuus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sirle Sööt (arutelu | kaastöö)
175 muudatust
keelelised parandused
1. rida:
'''Lensi Römmer-Kuus''' (kalavanimega Lency, kirikuraamatus Helene,-Kristine KristinaRackfeldt, kuniabielludes 1921.-1935 aastani RackfeldtRömmer, 1935-42 Römmer-Põlla, alates 1942 Römmer-Kuus), sündinud 18. detsember 1903 aastal [[Tallinn|Tallinna]]<nowiki/>s, [[Eesti|Eestis]], suri 20. novembril 1993 [[Stockholm]]<nowiki/>is) oli eesti näitleja ja lavastaja, kes põgenes 1944 aastal nõukogude okupatsiooni eest Rootsi 1944. aastal. [[Eesti PagulusteaterPagulasteater Rootsis]], [[Eesti Teater Rootsis]] ja [[Stockholmi Eesti Teater]] olid tema elus väga olulisel kohal. Ta oli teatrijuhtStockholmi Eesti Teatri üks asuajaid, dramaturgkus ta ka ise mängis kaasa näitlejana ning lavastas 33 näidendit, lavastajaneist ja13 näitlejaolid kunitema omaenda surmanidramatiseeringud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Saarsen|pealkiri=Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulasteater Rootsis. Eesriie tõusis siiski|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Faatum|lehekülg=28}}</ref>
 
 
== Elulugu ==
Lensi RömmerHelene-KuusKristine sündinudRackfeldt lihtnesündis lihtsas töölisklassi perekonnas,. temaTema isa Juhan Rackfeldt oli puusepp ja muema emaleLeena Rackfeldt kangur. Ta oli abielus Oskar Põlla ja Edmar Kuus<ref />.
 
Õppis Tallinna Õpetajate Seminaris ja Ülemaalise Eesti Noorsooühenduse Tallinna Osakonna näiteringis. 15-aastaselt tegi oma esimese rolli Saksa Teatris eesti õhtul Oskar Lutsu naljamängus "Arusaamatu lugu", mängides peretütart. Järgnesid noorima tütre roll Kitzbergi "Püve talus" ja Matilde Vilde "Pisuhännas". Vaatamata vanemate tõsistele manitsustele katkestas õpingud Seminaris ja pühendus teatritööle. Hiljem lõpetas Tallinna õhtugümnaasiumi eksternina. Esialgu sai Draamateatrisse tööle statistina, 1921 aastast palgaline Draaamateatri töötaja. Samal aastal abiellus Eduard Römmeriga (1935 eestistatud Roomere) ja sai nimeks Helene Römmer. 1922-1923 töötas Pärnus teatris [[Endla (teater)|Endla]]. Järgmiseks töökohaks sai 1929-1944 [[Tallinna Töölisteater]]. Alates 1934 kuulus [[Eesti Näitlejate Liit]]<nowiki/>u. Teist korda abiellus 1935 näitleja Oskar Põllaga, kolmandat korda 17. detsembril 1942 Estonia näitleja Edmar Kuus-iga.
 
Enne, kui Eesti oli okupeeritud [[Punaarmee|nõukogude liidu arm]] tal õnnestus põgeneda ja tuli Rootsi [[1944]]. Mõne nädala jooksul aeg seotud, ta näitlejana koos mõned teised kolleegid, kes olid põgenenud üle [[Läänemeri|Läänemere]]. See oli umbes 75 heliloojad, tantsijad, kirjanikud ja teaterfolk, kes on saanud spetsiaalse pagulaste laagris oma hoovis, lähedal [[Saltsjöbaden]]. Paar kuud hiljem asutati eesti Flyktingteater Rootsis. Aasta oli 1945. aastal. Flyktingteater läks ümber erinevate põgenikelaagrites, mängis eesti komediklassiker "Pisuhänd", ja siis tuli kogu uus töö on viinud Martin Ziverts "Mülkasoo"<ref />. Teater oli hinnatud eesti põgenikud, kes ei näe minu lemmik näitleja kodumaal saadud seista etappidel kogu Rootsi, või tuntud tükki mängitakse täiesti uude konteksti. ▼
Ta käis koolis Tallinnas kvällsgymnasium, hiljem Tallinna õpetajate kolleegium. 1919. aastal alustas ta mängida Noorte Liigas draama rühma, 1919-22, ta oli juba professionaalne näitleja Dramateater Tallinnas, 1922-1923, oli ta [[Pärnu|Pärnu,]] järve, endla, siis 1929-1944 Tallinn Arbetarteater. Ta kuulus eesti Skådespelarförbundet alates 1934. aastal. Ta on mänginud [[Kuuldemäng|raadio teater]] 1941. aastal (Kosjasõit).<ref />
 
== Autasud ==
▲Enne, kui Eesti oli okupeeritud [[Punaarmee|nõukogude liidu arm]] tal õnnestus põgeneda ja tuli Rootsi [[1944]]. Mõne nädala jooksul aeg seotud, ta näitlejana koos mõned teised kolleegid, kes olid põgenenud üle [[Läänemeri|Läänemere]]. See oli umbes 75 heliloojad, tantsijad, kirjanikud ja teaterfolk, kes on saanud spetsiaalse pagulaste laagris oma hoovis, lähedal [[Saltsjöbaden]]. Paar kuud hiljem asutati eesti Flyktingteater Rootsis. Aasta oli 1945. aastal. Flyktingteater läks ümber erinevate põgenikelaagrites, mängis eesti komediklassiker "Pisuhänd", ja siis tuli kogu uus töö on viinud Martin Ziverts "Mülkasoo"<ref />. Teater oli hinnatud eesti põgenikud, kes ei näe minu lemmik näitleja kodumaal saadud seista etappidel kogu Rootsi, või tuntud tükki mängitakse täiesti uude konteksti.
Emakeelse teatri säilitamise ja arendamise eest paguluses on talle omistatud Eesti Komitee auhind (1977), Eesti Kultuuri Koondise kultuuriauhind (1983) ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]<nowiki/>e kultuuripreemia (1984).
 
Pärast Lensi Römmer-Kuusi surma asutas tema abikaasa Edmar Kuus Lensi Römmer-Kuusi nimelise sihtkapitali, millest igal aastal Lensi sünnipäeval antakse välja stipendium ühele eesti näitlejale.
Eest Römmer-Kuus sai eesti teater on ainus viis maailma ta armastas. Pärast perioodi reisi flyktingteater asutati Stockholmi eesti Teater, kus ta oli lavastaja, näitleja,<ref />, tõlkijad ja dramatiserare kogu elu. See ei olnud enam proffsteater, selle asemel, et see oli luksus, siis võiks anduma pärast raske töönädala. Osalejad ise võttis riski, kõik rahastamise, seal oli harva rahaliselt elujõuline projekt Römmer-Kuus. Ta jätkas oma tööd läbi aastate ja koolitada uusi noori näitlejaid, mis võiks võtta stseenid, pärast vana veteranid hakkasid kaduma. <ref />
 
Ta sai eesti Kulturkommitteens (1977), eesti Kulturförbundets(1983), [[Rootsi Eestlaste Liit|Rootsi Esternas national Association,]]<nowiki/>ets (1984) hinnad. Alates 1993 jagada seda välja Lensi Römmer-Kuus ja Edmar Kuus stipendiumi noortele osalejate Eestis<ref />. Tema hundraårs päev mäletab tähistati eesti teatri muuseum 2003. aastal<ref />.
 
== LavastusteLavastused <ref /> ==
 
* L. [[Lydia Koidula|Koidula]] ja Söödor, Ojamölder jah, teemaja tema aeg (1947)
* G. Helbemäe, Viibinud vastus (1948, mängis Amalia Güüsler)
* E. Wilde, Ideaalne abielumees (1950)
* B. Kangro, Linnuaiad (1952)
* A. Thoen ja Römmer, Igaviku veskid (1955, mängis Vanaema)
* [[Mika Waltari|M. Waltari,]] Teine noorus (1956)
* Vesilo, Mudane põhi (1957)
* A. Mälk, Kui puu tahab õitseda (1958)
* O ' neill, Oi, noorus! (1962)
* E. SavageVilde, Pisuhänd (1965)
* Külvet, Lamp ei tohi kustuda (1968)
* A. H. Tammsaare ja Särev, Elu ja armastus (1970)
* A. Mälk", " Valgus sinu kätes (1972)
* Õun, Teispool tõusu (1974, mängis Naisadvokaat)
* A. Gailit ja L. Römmer, Seeba kuninganna (1975)
* A. Mälk " ja L. Römmer, Õitsev meri (1976, mängis Ema)
* A. H.[[A. H. Tammsaare|Tammsaare]] ja L. Römmer, Karin jahja Indrek (1978)
* Jaigi ja L. Römmer, Üks noormees otsib pruuti (1979)
* Mägi, Agamemnoni kojutulek (1980)
* A. H. Tammsaare ja L. Römmer, Armastuse tähisel (1982)
* [[Karl Ristikivi|K. Ristikivi]] ja L. Römmer, Õige mehe koda (1983)
* L. Römmer, Koidulauliku jälgedes (1985)
* K. Saarsen, Merehunt (1986)
 
== Rollid<ref /> ==
 
* Liina (Kitzbergi Püve talus, 1919 Noorte Ühenduses)
* Matilde (SavageVilde Pisuhänd, 1920 Noorte Ühenduses)
* Juts ([[Lydia Koidula|Koidula]] Säärane uuemõisamulk, 1920)
* Mabel (Bauer Kuningatrust, 1921)
* krahvinna Restaud (Hasenclever Gobseck, 1929)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lensi_Römmer-Kuus"