Redaktsioon: 12. aprill 2018, kell 03:05 redigeeri 62.65.236.45 (arutelu) →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. juuni 2018, kell 15:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
22. rida: {{Vaata\|Konklaav}} [[File:Cappella_Sistina_-_2005.jpg\|thumb\|250px\| Viimased paavstid on valitud [[Vatikan]]is [[Sixtuse kabel]]is.]] Paavst valitakse kaasajal ametisse [[konklaav]]il, mis koguneb ~~peale~~pärast paavsti surma või tagasiastumist. Konklaavil on hääleõiguslikud kõik [[kardinal]]id, kes polnud paavsti surmapäeval vanemad kui 80. eluaastat. Konklaav koguneb 15–20 päeva jooksul ~~peale~~pärast paavsti surma või tagasiastumist [[Vatikan]]is [[Sixtuse kabel]]is. Juhul kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud, võib konklaav alata ka varem. Valituks osutumisel peab kandidaat saama kaks kolmandikku osalevate kardinalide häältest. Uue nime võtmise järel teatab Vatikani paavstipalee palkonil kardinaldiakon-seenior [[aklamatsioon]]iga uuest paavstist, millega tänapäeval algab paavsti ametiaeg. Seejärel annab uus paavst oma õnnistuse. Hiljem toimub ametisse pühitsemise tseremoonia, kus paavst saab [[pallium]]i ja võib toimuda kroonimine. [[Keskaeg\|Keskajal]] algas paavsti ametiaeg tema kroonimisega. <ref>Apostellik konstitutsioon "Universi Domini Gregis". 22. veebruar 1996</ref> == Paavsti volitused == Paavsti primaarsed volitused lähtuvad [[Jeesus Kristus]]e sõnumi tõlgendusest Peetrusele [[Matteuse evangeelium]]ist: <ref>Mt 16:17-19</ref> {{cquote\|''Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”''}} 50. rida: Kaitseks kohalike vürstide vastu kutsus paavst [[Johannes XII]] Rooma [[Saksa kuningas\|Saksa kuninga]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|Otto I]], kelle ta [[962]] [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]] kroonis. Järgmisi sajandeid ilmestasid paavstide ja Saksa-Rooma keisrite vahelised tülid ([[investituuritüli]]). Saksa-Rooma keiser [[Heinrich III]] määras [[11. sajand]]i keskel ametisse mitu paavsti. Paavstlust mõjutasid oluliselt [[Gregorius VII]] ja tema eelkäijate reformid 11. sajandil. Paavstluse poliitiliseks kõrgajaks peavad ajaloolased [[13. sajand]]it, mil valitsesid [[Innocentius III]], [[Gregorius IX]] ja [[Innocentius IV]]. [[Bonifatius VIII]] pidas paavstivõimu isegi kõrgemaks ilmalikust võimust, kuid sattus vastuollu [[Prantsusmaa kuningas\|Prantsusmaa kuningaga]]. [[1309]] asus paavst [[Clemens V]] Roomast Prantsusmaa kuninga mõjusfääri [[Avignon]]i, millele järgnes [[Avignoni vangipõlv]] [[14. sajand]]il. Avignoni vangipõlve järel puhkes [[Suur skisma]], kui Roomas ja Avignonis asusid ametisse paavstid, kes teineteist [[ekskommunikatsioon\|ekskommunitseerisid]] ning lõpuks määras Pisa kirikukogu [[1409]] ametisse ka kolmanda paavsti. Kuid [[1417]]. aastal lõpetas [[Konstanzi kirikukogu]] [[skisma]] ja seadis paavstiks [[Martinus V]]. [[15. sajand]]ist [[16. sajand]]i keskpaigani valitsesid nn. [[renessanss]]paavstid, kelle ajal kujunes Rooma oluliseks kultuurikeskuseks. Samal ajal tugevdasid paavstid oma positsiooni kontsiliarismiliikumise vastu, kindlustades paavstivõimu ülimuslikkuse kontsiliarismi üle. [[Leo X]] ajal puhkes [[1517]] [[~~Reformatsioon~~reformatsioon]], mille järel kaotas [[katoliiklus]] [[Euroopa]]st umbes poole senistest aladest. [[Trento kirikukogu]]ga alanud [[vastureformatsioon]] tõi katoliku kiriku rüppe tagasi küll [[Poola]], [[Prantsusmaa]] ja mitmed [[Saksamaa]] alad, kuid katoliikluse taaskehtestamine kogu Euroopas kukkus lõplikult läbi [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastases sõjas]]. [[Suur Prantsuse revolutsioon\|Suure Prantsuse revolutsiooni]] puhkedes hõivasid revolutsioonilised väed Rooma ja paavst [[Pius VI]] vangistati. [[Napoleon I]] sõlmis esialgu paavstiga [[konkordaat\|konkordaadi]], kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle [[Itaalia kuningriik (1861–1946)\|Itaalia kuningriigiga]]. Pärast [[Viini kongress]]i [[1815]] sai paavst oma riigi vähendatul kujul tagasi, kuid [[1870]]. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst [[Pius IX]] kuulutas protestiks ilmalikust võimust ilma jätmise eest end [[Vatikani vang]]iks ning paavsti suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni [[1929]]. aastani, mil [[Benito Mussolini]]ga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik. 72. rida: '''Kõige pikemad valitsemisajad''' [[Pius IX]] – 31 aastat 7 kuud [[Johannes Paulus II]] – 26 aastat 5 kuud [[Leo XIII]] – 25 aastat 5 kuud 126. rida: [[Põhja-Aafrika]] 3 paavsti [[Hispaania]] 3 paavsti [[~~Argentiina~~Argentina]] (Franciscus), [[Dalmaatsia]] ([[Johannes IV (paavst)\|Johannes IV]]), [[Holland]] ([[Hadrianus VI]]), [[Inglismaa]] ([[Hadrianus IV]]), [[Poola]] (Johannes Paulus II), [[Portugal]] ([[Johannes XXI]]) 1 paavst '''Viimane paavst, kes suri märtrina''' 146. rida: [[Leo XII]] võimaliku lapse kohta pole usaldusväärseid allikaid. ==Vaata ka==▼ [[Paavsti ilmeksimatus]]▼ [[Paavstide loend]]▼ [[Vastupaavst]]▼ [[Vastupaavstide loend]]▼ [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]]▼ == Viited == 159. rida ⟶ 166. rida: [http://www.vatican.va/holy_father/index.htm Paavsti ametlik veebileht Vatikani kodulehel.] [http://www.newadvent.org/cathen/12260a.htm "Catholic Encyclopedia" artikkel paavstist.] ▲==Vaata ka== ▲[[Paavsti ilmeksimatus]] ▲[[Paavstide loend]] ▲[[Vastupaavst]] ▲[[Vastupaavstide loend]] ▲[[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Kategooria:Katoliiklus]]

Paavst: erinevus redaktsioonide vahel