Hedwig Büll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pille Pajula (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
11. rida:
Järgnenud aasta veetis Büll Euroopas. 1921 külastas ka Eestit, et vormistada dokumente ning tegelda kinnisvara ja rahaasjadega, samuti korraldas ta Haapsalus palvetunde.
 
1922. aastal läks Büll [[Süüria]]sse [[Aleppo]]sse, kuid nüüd juba Prantsuse heategevusorganisatsiooni "Abi Idakristlastele" (''l'Action Chrétienne en Orient'') esindajana. Aleppo lähedal asus 13 000 elanikuga armeenia põgenike laager. Algselt juhtis Büll kahte armeenia kooli. Seejärel võttis ta üle armeenia protestantliku tüdrukutekooli juhtimise, kus õppis umbes 360 last. Ning organiseeriskorraldas ja juhatas köögi tegevust, kus 700 last said iga päev tasuta kausitäie suppi. Bülli osalusel avati haigla ja ambulatoorium. Loodi vaibakudumistööstus, kus töötasid põhiliselt lesknaised, naised tegid ka käsitööd. Nende toodangut müüdi Euroopasse. Õnnestus saada finantsabi laste õpetamiseks. Euroopas leidus inimesi, kes vormistasid armeenia laste kauglapsendamise ning saatsid õppeperioodil “oma” lastele ühe kuldmündi kuus. Büll rajas kaks hoonet – ühe kristlike koosolekute tarbeks ning teise ambulatooriumi ja töökodade tarbeks. Ta asutas stipendiumi lastele, aitas ehitada elumaja kodututele lesknaistele ning töötas selle nimel, et armeenlastele eraldataks maatükke elamuehituseks, organiseeriskorraldas ehitusmaterjalidega varustamist, veevarustussüsteemi rajamist, mägedes lastele mõeldud tervisekeskuse ehitamist, rajas kooli ja misjonikeskuse kristlastest araablastele.
1938. aastal viidi Büll üle Süüria linna Hassakasse ([[Al-Ḩasakah]]), kus ta juhtis kuni 1942. aastani kooli ja evangeelset kogudust. Seejärel töötas ta paar aastat [[Jezira]]s (Mesopotaamias). 1946–1955 töötas ta taas Aleppos. Kui pärast Teist maailmasõda algas armeenlaste repatrieerumine [[Armeenia NSV|Nõukogude Armeeniasse]], kavatses Büll sinna sõita koos oma kasvandikega, kuid ei saanud sissesõiduluba Nõukogude Liitu.
Nõukogude ajal temast ei räägitud. Armeenia armeenlased said esmakordselt temast laiemalt teada alles 1980. aastate lõpus.