Redaktsioon: 16. november 2014, kell 09:55 redigeeri MamboBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 2289 muudatust P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuni 2018, kell 12:42 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Karbapeneemid''' on [[beetalaktaam]]-[[antibiootikum]]id, mis on aktiivsed nii [[grampositiivsus\|grampositiivsete]] kui [[gramnegatiivsus\|gramnegatiivsete]] [[organism]]ide suhtes. Karbapeneemid on üha enam kasutusel [[infektsioon]]ide ravimisel kriitiliselt haigete [[patsient]]ide puhul. Neid rakendatakse iseseisvalt või [[aminoglükosiid]]ide ja [[vankomütsiin]]i kaasabil. Karbapeneemid on stabiilsed [[laiatoimelised antibiootikumid]], mis on aktiivsed ka monoravina.<ref name="okereke"/> Karbapeneem-antibiootikumid on [[tienamütsiin]]i derivaadid, mis saadakse [[peneem]]i ([[penitsilliin]]i ja [[tsefalosporiin]]i struktuuride hübriid) [[molekul]]i struktuuri modifitseerimisel: [[väävel]] positsioonis 1 on asendatud [[süsinik]]uga ning viie-[[aatom]]ilises tsüklis on 2. ja 3. süsiniku vahel [[kaksikside]].<ref name="okereke"/> Karbapeneemid omavad eeliseid teiste ravimite ees: aminoglükosiidide puhul on probleeme [[toksilisus]]ega, nii aminoglükosiididel kui [[monobaktaam]]idel on kitsas toimespekter gramnegatiivsete organismide suhtes, penitsilliinid on ebastabiilsed, vajades [[inhibiitor]]it, mis kaitseks neid [[bakter]]iaalsete hüdrolüütiliste [[ensüüm]]ide toime eest.<ref name="okereke"/> == Toimemehhanism == Karbapeneemide toimemehhanism on sarnane penitsilliinide ~~omale~~omaga. Karbapeneemid põhjustavad bakterite lüüsi, kuna inhibeerivad bakteriaalse rakuseina sünteesi, seostudes penitsilliini siduvate [[valgud\|valkudega]]. Bakterite [[rakk\|raku]] lüüsi ning rakuseina lagunemise käigus indutseerivad karbapeneemid [[endotoksiin]]ide vabanemist. Erinevalt teistest beetalaktaam ühenditest vabaneb karbapeneemide antibakteriaalse toime käigus oluliselt väiksem kogus bakteriaalset endotoksiini ~~s.o.~~– mürki, mis ~~mõnedel~~mõnel kriitiliselt ~~haigetel~~haigel ~~patsientidel~~patsiendil põhjustab septilise [[šokk\|šoki]]. Endotoksiin mängib olulist rolli septilise šoki [[patogenees]]is gramnegatiivsete bakteriaalsete infektsioonide korral. Septiline šokk ja endotokseemia võivad esineda gramnegatiivsete infektsioonide ravil antibiootikumidega, seejuures antibiootikumid suurendavad endotoksiinide vabanemist, mis võib omakorda olla seotud halveneva kliinilise seisundiga. Bakteriaalse endotoksiini vabanemise vähese indutseerimise seisukohalt on karbapeneemid kliinilises kasutuses väga sobivad.<ref name="okereke"/> == Näited == 28. rida: == Puudused == === Ravimid ja [[kesknärvisüsteem]] === Karbapeneemid on soovitatud doosides kasutamisel võrdlemisi ohutud. Antud ravimite rakendamist piirab aga jätkuvalt beetalaktaam-antibiootikumide ning kitsamalt karbapeneemide (eriti imipeneemi) teraapias esinev [[krambid\|krampide]] tekke oht. Antimikrobiaalses ravis võib enamiku antibiootikumide korral doosi tõstmine tuua kaasa ravimi suurenenud efektiivsuse. Imipeneemi/tsilastatiini uurimisel leiti aga tugev seos ülemäärase doosi ja krampide esinemise sageduse vahel. Uuemate ravimite meropeneemi ja ER-35786 korral on väiksem soodumus krampide tekkeks, nagu ilmnes loomkatsetest pentüleentetrasooliga. Teised karbapeneemidest põhjustatud mürgistused, mida loomkatsetes täheldati, on vere [[düskraasia]], ülitundlikkuse reaktsioonid ja kardiovaskulaarsed hälbed.<ref name="okereke"/> === Raviminteraktsioonid === Olulist [[raviminteraktsioon]]i on täheldatud mitme karbapeneem-antibiootikumi (meropeneem, panipeneem, imipeneem) ja [[valproehape\|valproehappe]] vahel.<ref name="matthews"/> Valproehape on levinud ravim nii ~~ravim-indutseeritud,~~ravimindutseeritud kui ka muudel põhjustel tekkinud krambihoogude korral.<ref name="okereke"/> Rakendades antud antibiootikumide klassi ravimeid patsientidele, kellele manustatakse samaaegselt valproehapet, langevad valproehappe seerumi [[kontsentratsioon]]id allapoole ravikontsentratsioone. Karbapeneem-antibiootikumi ja valproehappe samaaegsel kasutamisel võib seega kaduda kontroll krambihoogude esinemise üle. Karbapeneem-antibiootikumi tarvitamise katkestamisel taastuvad manustatud valproehappe kontsentratsioonid organismis endisele tasemele.<ref name="matthews"/> === Resistentsus === 39. rida: Bakteritel tekib antibiootikumide suhtes resistentsus kas geneetilise [[mutatsioon]]i tagajärjel või teistelt bakteritelt resistentse geenide omandamisel. Bakteriaalse resistentsuse kiire areng ja levik on muutmas pea kõik beetalaktaam-antibiootikumid iganenuks. Bakteriaalse resistentsuse peamine põhjus beetalaktaam- antibiootikumide suhtes on [[beetalaktamaas]]id. Bakterid võivad hakata beetalaktamaasi sünteesima antibiootikumide pideval esinemisel organismis.<ref name="Hakimelahi"/> ~~Probleemi~~Probleemist ~~ületamiseks~~jagusaamiseks on mitu ~~erinevaid strateegiaid~~võimalust. Üks lähenemine hõlmab beetalaktaam-antibiootikumi kontsentratsiooni suurendamist, arendades välja bakteriaalsetele ensüümidele toimivad klassikalised inhibiitorid, mida koos antibiootikumidega kasutada. Teine lahendus põhineb tõhusamate laiaspektriliste ühendite väljatöötamisel kasutamiseks monoravis. Sedasi on välja töötatud mitmeid generatsioone penitsilliine. Need ühendid hõlmavad [[tsefaam]]e ([[tsefalosporiin]]id) ja tienamütsiin (karbapeneem) antibiootikume, mis kõik põhinevad peneemi molekuli modifikatsioonidel.<ref name="okereke"/> Karbapeneemid on stabiilsed mitmete beetalaktamaaside suhtes, kuid on jätkuvalt labiilsed metallo-beetalaktamaaside toimele. Metallo-beetalaktamaasid kujutavad märkimisväärset ohtu beetalaktaamidel põhinevale ravile, olles viimase kümnendi vältel muutunud vastavalt epideemiliseks või endeemiliseks Kaug-Idas, Euroopas ja Lõuna-Ameerikas.<ref name="Jones"/> 50. rida: === Doseerimisstrateegiad === Antibakteriaalsed toimeained varieeruvad suuresti antimikrobiaalse toime aja poolest ning need erinevused farmakodünaamilises aktiivsuses on abiks optimaalse doseerimisrežiimi määramisel. Karbapeneeme iseloomustatakse kui kontsentratsiooni- või ~~aja-sõltuvuslikke~~ajasõltuvuslikke antibiootikume, samas on üldiselt tunnustatud, et nende aktiivsus tuleneb esmatähtsana antibiootikumi kontsentratsiooni püsimisest üle [[Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon\|minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni]] (MIK) pikema aja jooksul.<ref name="masterton"/> Ravimi mõju saab maksimeerida suurendades doosi, tõstes manustamise sagedust või pikendades [[infuseerimine\|infuseerimise]] kestust. Farmakokineetilised ja farmakodünaamilised teadustööd on uurinud uusi doseerimisrežiime ning ehkki need ei ole karbapeneemide jaoks veel litsentseeritud, näib nende rakendamine paljulubav.<ref name="masterton"/>

Karbapeneemid: erinevus redaktsioonide vahel