Vikipeedia

Kehra: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Täpsustus linnaõiguste omamise ajaloo osas.
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:82C1:8580:14E3:AB37:97C0:4D4E (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur.
Märgis: Tühistamine
8. rida:
}}
 
'''Kehra''' on asulalinn [[Anija vald|Anija vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] ääres, Tallinnast idas. [[1945]] sai ta iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, [[1993]]. aastal aga linna õigused, mis kaotati. alatesAlates [[2002]]. aastast, mil ta ühines Anija vallaga, on Kehra [[vallasisene linn]] ja Anija valla halduskeskus.
 
KehraLinn on tuntud seal asuva [[Kehra tselluloosivabrik|tselluloosi- ja paberitehase]] järgi, mis on tänapäeval spetsialiseerunud [[jõupaber]]i tootmisele.
 
Kehrat läbib [[Tallinna–Narva raudtee]]. [[Tallinn]]a on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.
16. rida:
== Ajalugu ==
[[File: Kehra tselluloositehas 1940.jpg|thumb|270px|left|[[Kehra tselluloositehas]] 1940]]
[[Kehra küla]] (praegusest asulastlinnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde [[Kehra mõis]]. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt Kehralinna vanim ehitis.
 
[[1850]]. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja [[Kehra Gümnaasium]].
22. rida:
1870 avati [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudteeliin]] ning [[1876]] ehitati [[Kehra raudteejaam]]. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.
 
[[4. jaanuar]]il [[1919]] toimus asulalinna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Kehra lahing]].
 
Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – [[Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing]]u [[Kehra tselluloosivabrik|sulfaattselluloositehase]] asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.
28. rida:
1961 ehitati uus koolimaja. 1962 alustas tegevust [[Kehra Kunstidekool]]. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater [[Kehra Nukk]].
 
Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. LinnastaatusLinnaõigused olisaadi Kehral1993. aastal. 1993-2002, kuni ühineti Anija vallaga ja kui KehraKehrast sai vallasiseseksvallasisene linnakslinn.
 
== Rahvastik ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra"