Redaktsioon: 16. juuni 2018, kell 04:19 redigeeri 80.235.30.93 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuni 2018, kell 11:03 redigeeri eemalda 80.235.30.93 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk neostiile ([[uusbütsants]], [[uusromaanika]], [[uusgootika]], [[uusrenessanss]], [[uusbarokk]], [[uusrokokoo]] ja [[uusklassitsism]]) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloostav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist [[Eklektitsism (kunst)\|eklektitsismiga]]. Historitsism tekkis [[romantism]]i mõjul aastatel [[1840]]–[[1900]] industriaalselt ja majanduslikult tärkavas [[Euroopa]]s janing seejärel tsiviliseeruvas [[Põhja-Ameerika\|Põhja-Ameerikas]]. Historitsismile eelnenud [[klassitsism]] ja [[romantism]] lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism [[Antiikaeg\|antiigist]] ja romantism [[keskaeg\|keskaja]] eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. [[Sakraalarhitektuur\|Sakraalehitis]]tes kasutati [[romaani stiil\|romaani]] ja [[gooti stiil\|gooti]] vorme, [[profaanarhitektuur\|profaanehitistes]] võeti eeskujuks [[Vana-Kreeka\|antiiki]], [[renessanss]]i ja [[barokk]]i. == Ajaloostav ehituskunst ==

Historitsism: erinevus redaktsioonide vahel