Redaktsioon: 16. juuni 2018, kell 10:38 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuni 2018, kell 10:40 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ekspressionism''' on [[muusikastiil]], mis iseloomustab [[helilooja]] hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja [[kaos\|kaootilist]] [[muusika]]t. Puhas ekspressionism kirjeldab otsekui helilooja [[psühhogramm]]i. Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku [[Arnold Schönberg]]i aastatel 1908-1921 kirjutatud ~~vaba~~varast [[atonaalsus\|atonaalset]], [[dodekafoonia]] eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste [[Alban Berg]]i ja [[Anton Webern]]i mõningad teosed. Schönbergi, Bergi ja Weberni ekspressionistlikus helikeeles on võetud küll üle [[Richard Wagner]]i kromaatiline meloodia ja harmoonia, kuid välditud kadentse, kordumist, sekventse, tasakaalustatud fraase ning seotust valmis vormiliste ja faktuuriliste mudelitega. Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada muud samal perioodil loodud sarnaste omadustega muusikat. Tõepoolest, kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult uusviini koolkonna vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja [[Gustav Mahler]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Wolfgang Matthias Hauer]], [[Igor Stravinski]], [[Karol Szymanowski]], [[Béla Bartók]], [[Paul Hindemith]], [[Charles Ives]] või [[Ernst Krenek]]. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid [[Kurt Weill]]i, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid, kuna tekstiliselt ja visuaalselt säilitavad nad küll ekspressionistliku väljenduse, kuid muusikaliselt on nad liikunud edasi erinevate muusikastiilide suunas.

Ekspressionism (muusika): erinevus redaktsioonide vahel