Yves Klein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Nizza > Nice |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Yves Klein''' ([[28. aprill]] [[1928]] [[
== Elulugu ==
=== 1928–1953 ===
Yves Klein sündis 28. aprillil 1928
1948. aasta septembris
1951
=== 1954–1957 ===
Pärast Euroopasse naasmist
1955. aastal
=== 1958–1960 ===
1959. aasta alguses
1960. aasta veebruaris
=== 1961–1962 ===
1961. aastal
1962. aasta 21. jaanuaril abiellus Yves Klein
== Looming ==
=== Monokroomid ===
Otsus kasutada värvi kui puhast vormi ja vabalt hõljuva tundlikkuse väljendust, tuli väga varases puntiks Kleini karjääris, kutsudes teda hülgama jooni ja piirama kontuure kui vangistust formaalsetes ja psühholoogilistes probleemides ning tuginema ainult vaimu tajumisele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Weitemeier, Hannah|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=8}}</ref> Kuigi tema esimesed monokroomid olid valminud juba 1949. ja 1950. aastal, siis avalikkuse ette tõi ta need 1954. aastal. Kollektsioon kandis pealkirja
===
1957. aastal
=== Tühjus ===
1958. aastal korraldas Klein Iris Clerti galeriis näituse, kus ta otsustas esitleda mitte miskit ehk tühjust. Ta eemaldas väikesest galeriiruumist kogu mööbli ning veetis nelikümmend kaheksa tundi seda ruumi valgeks värvides. Üle 3000
=== Antropomeetriad ===
1958. aastal hakkas Klein kasutama paljaid modelle „elusate pintslitena“, kattes nad värviga ja juhendades neid oma värvist keha vastu lõuendit suruma. 1960. aasta veebruaris esitas Klein seda vaatemängu Pierre Restany, Rotraut Ueckeri ja Udo Kultermanni silme all. Restany andis nähtule nimeks antropomeetria. Naise keha vormid olid vähendatud torso ja reiteni ning oligi sündinud antropomeetriline sümbol ehk inimese proportsioonide kaanon.<ref>{{Raamatuviide|autor=Weitemeier, Hannah|pealkiri=Yves Klein|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=54}}</ref> Esimene galerii esitlus antropomeetriast toimus 1960 Pariisis Kaasaegse Kunsti Galeriis. Kogu etteaste kujutas endast tõelist vaatemängu, mis algas „Monotoonse vaikuse sümfoonia“ esitamisega kolme viiuli, kolme tšello ja kolme koorilaulja poolt. Seejärel sisenesid kolm alasti naist koos värvipangedega. Klein asus naisi katma sinise värviga ning juhendas nad seejärel lõuendini, kuhu nad oma jälje pidid jätma. Etendus, demonstreerides, kuidas sensuaalsust saab kunstiloomingu käigus sublimeerida, tekitas publikus peaaegu et maagilise teadmatuse.
=== Kuld ja tulemaalingud ===
1960. aastal
== Pärand ==
Yves Klein oli kahtlemata 1950.
==Viited==
{{viited}}
|