Osariik (USA): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Igal osariigil on oma konstitutsioon, mis on detailsem kui [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon|föderaalne konstitutsioon]]. Kõige lühem konstitutsioon on [[Vermont]]i osariigil (8300 sõna), kõige pikem [[Alabama]]l (357 000 sõna). Iga osariik on föderaalse konstitutsiooni ratifitseerimisega andnud osa võimu föderaalvalitsusele. Ajalooliselt on osariikide võimuvaldkonda jäänud korrahoid, haridus, tervishoid, transport ja infrastruktuur, kuigi tänapäeval rahastatakse ja reguleeritakse ka neid märkimisväärsel määral föderaalselt. Üldine suundumus on tsentraliseerimise poole, mis on tekitanud elavat arutelu osariikide võimupiiride ja üksikisikute õiguste teemal.
Riiklikul tasandil on igal osariigil [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressis]] vähemalt üks [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige ja kaks [[Ameerika Ühendriikide Senat|senaatorit]]. Senaatoreid on igal osariigil kaks, Esindajatekoja liikmete arv sõltub rahvaarvust - näiteks [[Wyoming|Wyomingil]], [[Vermont|Vermontil]], [[Alaska|Alaskal]], [[Põhja-Dakota|Põhja-]] ja [[Lõuna-Dakota|Lõuna-Dakotal]], [[Delaware|Delaware'l]] ja [[Montana|Montanal]] on ainult 1 Esindajatekoja liige, [[California|Californial]] aga 53.
Igas osariigi "presidendiks" on kuberner, kes valitakse neljaks aastaks ([[New Hampshire|New Hampshire'is]] ja [[Vermont|Vermontis]] kaheks aastaks), tema asetäitjaks on asekuberner, kes on tihti ka osariigi senati presidendiks. Asekuberneri ei ole [[Arizona]], [[Maine]], [[New Hampshire]], [[Oregon|Oregoni]] ja [[Wyoming|Wyomingi]] osariikides. Maine's ja New Hampshire's on kuberneri asetäitjaks osariigi senati president, Arizonas, Oregonis ja Wyomingis aga osariigi riigisekretär.
| |||