Partenogenees: erinevus redaktsioonide vahel

Liigiti võib partenogenees olla kas obligatoorne, ehk liik ei saa suguliselt paljuneda, või fakultatiivne. Fakulatiivse partenogeneesi puhul võib liik vaheldumisi paljuneda nii suguliselt kui ka mittesuguliselt sõltuvalt keskkonnatingimustest, aastaajast ja isaste isendite puudusest <ref> Lampert K.P, Facultative Parthenogenesis in

Selgroogsetel pole haploidsed järglased elujõulised ning seega on partenogeneesis välja kujunenud erinevad viisid partenogeneesis, kuidas taastada diploidsust ilma kromosoomide arvu vähendamata <ref>Suomalainen et al, Cytology and Evolution in Parthenogenesis, 1987</ref>.

Kuna meioosi ei toimu, saadakse ootsüüt ehk [[munarakk]] mitoosi teel, mistõttu järglane on geneetiliselt identne emaga ning tal pole toimunud ei segregatsiooni ega [[rekombinatsioon]]i. Apomiksise teel paljunevad näiteks teatud ämblikud ''[[Poecilotheria formosa]]'' <ref>Turner et al, Genetic variation in clonal vertebrates detected by simple-sequence DNA fingerprinting, 1980, http://www.pnas.org/content/87/15/5653.full.pdf, 20.11.2017</ref>.

Selles mehhanismis kahekordistatakse genoom enne meioosi, segregatsioon ja rekombinatsioon toimuvad, kuid kuna need toimuvad kahe homoloogilise kromosoomi vahel, on järglane identne vanemaga. AntudSeda mehhanismi kasutavad mõned salamandrid '' [[Ambystoma]] '' perekonnast <ref>Bogart et al, Unisexual salamanders (genus Ambystoma ) present a new reproductive mode for eukaryotes, 2007, http://publicationslist.org/data/daniel.noble/ref-1/Bogart%20et.al.2007_Genome.pdf, 20.11.2017</ref>.

Automiksises taastatakse [[diploidsus]] pealepärast meioosi duplikatsiooni teel või meioosi produktide fuseerimisega ning järglased ei ole identsed, sest rekombinatsioon ja segregatsioon leiab aset mittehomoloogiliste kromosoomide vahel <ref>Suomalainen et al, Cytology and Evolution in Parthenogenesis, 1987</ref>. Automiksises eristatakse kahte meioosi produktide fusiooni: tsentraalset ja terminaalset. Tsentraalne fusioon toimub esimene polaarkeha ja munaraku vahel ning järglastel on peaaegu kõik alleelid samad mis emal. Terminaalses fusioonis fuseerub teine polaarkeha munaraku tuumaga, mille tagajärjel homosügootsetel järglastel on vaid pooled ema alleelidest. Automiksise teel ploidsuse taastamist kasutavad näiteks fakultatiivses partenogeneesis kalkunid ja sisalikud <ref>Olsen M.W, Segregation and replication of chromosomes in turkey parthenogenesis 1966</ref>. Osad teadlased liigitavad automiksise sugulise paljunemise alla, sest antudsee mehhanism sisaldab endas rekombinatsiooni, kuid enamik siiski klassifitseerivadklassifitseerib endomitootilist paljunemist kui aseksuaalset paljunemist.

ZW -soomääramissüsteemis automiksise terminaalse fusiooni tulemusena saavad partenogeneesselt paljunevad heterogameetsed emased, kelle [[sugukromosoom]]ideks on ZW, saada homogameetseid (ZZ) isaseid järglasi. Terminaalse fusiooni kaudu saab nii ZZ- kui WWka WW-sugukromosoomidega järglasi ning isased võivad olla paljunemisvõimelised, kuid WW -gonosoomiga järglased pole elujõulised <ref>Groot, Parthenognese bij reptielen, 2003, https://www.lacerta.nl/sites/default/files/artikelpdfs/Lacerta61-03-108-113.pdf, 20.11.2017</ref>. Seetõttu saavad isaste puuduse tõttu fakultatiivsele partenogeneesile lülitunud emased toota juurde isaseid ning juba ühe generatsiooni jooksul lülituda tagasi sugulisele paljunemisele <ref>Birkhead T.R: Sexual selection and the temporal separation of reproductive events: sperm storage data from reptiles, birds and mammals, 1993, https://academic.oup.com/biolinnean/article/50/4/295/2663226, 20.11.2017</ref>.

X0 -soomääramissüsteemis, kus XX -sugukromosoomidega isend on hermafrodiit või emane ja X0 -sugukromosoomidega isend on isane, saadakse apomiktilise partenogeneesi tulemusel peamiselt ema kloone, kes on seega samuti emased. [[Lehetäi]]de puhul saadakse nii emaseid kui ka isaseid, kuid isastel puudub üks X -sugukromosoom.

XY -soomääramissüsteemis, kus homogameetsed XX -isendid on emased ja XY -isendid isased, sünnivad apomiksise korral vaid vanemale geneetiliselt identsed emased. Automiksise terminaalse ja tsentraalse fusiooni korral sünnivaid ikka vaid emased isendid, kes pole oma ema kloonid <ref>Hales et al, Lack of Detectable Genetic Recombination on the X Chromosome During the Parthenogenetic Production of Female and Male Aphids, 2002, https://www.researchgate.net/publication/11169575_Lack_of_detectable_genetic_recombination_on_the_X_chromosme_during_the_parthenogenetic_production_of_female_and_male_aphids, 20.11.2017</ref>.