Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 73 962 baiti ,  1 aasta eest
tv3
P (naatriumkloriid)
(tv3)
Märgised: Asendamine blanking
amom gdfyflf!
{{keeletoimeta}}{{viita}}
{{Riik
| riiginimi = Taani Kuningriik
| omastav = Taani
| omakeelne_nimi_1 = taani | Kongeriget Danmark |
| omakeelne_nimi_2 =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Denmark in European Union.svg
| deviis =
| riigikeel = [[taani keel|taani]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Kopenhaagen]]
| riigipea_ametinimi = kuninganna
| riigipea_nimi = [[Margrethe II]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Lars Løkke Rasmussen]]
| pindala = 43 094<ref name="cia" />
| rahvaarv =
| rahvastiku_tihedus =
| iseseisvus = [[8. sajand]]
| valuuta = [[Taani kroon|kroon]] (DKK)
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Der er et yndigt land]]
| usund = luterlus
| üladomeen = [[.dk]]
| telefonikood = 45
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = [[DEN]]
| märkused =
}}
'''Taani''' ([[taani keel]]es ''Danmark'') on maa [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e ja [[Saksamaa]] vahel. Koos [[Gröönimaa]]ga [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Fääri saared|Fääri saartega]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas moodustab ta [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigi]], mille suhte nende piirkondadega määrab ''[[Rigsfællesskabet]]''.
 
Taani [[pealinn]] on [[Kopenhaagen]].
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi Taani ei asu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsem ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani [[2007]]. aastast 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige ning kuulub alates [[1973]]. aastast [[Euroopa Liit]]u.
 
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. Tegu on tõenäoliselt tuletisega [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref name="fOylE" /> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegu oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825]] nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
 
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud [[Väike Jellingi kivi|Väikesel Jellingi kivil]] umbes 930–950. Seal on omastavas käändes ''tanmarkaR''. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime ''Denamearc'' mainib aga juba umbes 890 norralane [[Ottar Hålogalandist|Ottar]] [[anglosaksi kroonika]]s "[[Orosius]]" jutustuses reisist [[Skiringssal]]ist [[Vestfold]]is [[Hedeby]]sse<ref name="TgOAE" />. [[Alfred Suur]]e ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby [[Wulfstan]]i kirjelduses [[Hedeby]]st alanud meresõidust nimetatakse [[Langeland]]i, [[Låland]]it, [[Falster]]it ja [[Skåne maakond|Skåne]]t Taani osadeks (''Þas land call hyrað to Denemearcan'', 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas [[Regino Prümist]], et rahvas "Taanist" (''ex Denimarca'') ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub ''in marca vel regno Danorum''.<ref name="eWY2Y" /><ref name="9GQcU" /><ref name="Wimc5" />.
 
== Sümbolid ==
[[Pilt:Dannebrog.jpg|pisi|[[Taani lipp]] ehk Dannebrog.]]
[[Taani lipp|Taani Kuningriigi lipp]] ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid [[riigilipp]]e. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb [[14. sajand]]ist. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla [[15. juuni]]l [[1219]], kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II|Valdemar II Võitja]] sõdis [[Tallinn]]as [[Lindanise linnus]]e lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.
 
[[Taani vapp|Taani vapil]] on kujutatud kolme sinist sammuvat [[lõvi]] ümbritsetud [[süda]]metega (tegelikult [[Vesikupp|vesikupu]] lehtedega). Traditsiooni järgi andis Taani kuningas selle vapi kasutamise õiguse ka Tallinna linnale ja [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] ning sellest kujunes samuti välja [[Eesti vapp]].
 
Taani [[riigihümn]] on "[[Der er et yndigt land]]". Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga [[kuningahümn]]i "[[Kong Christian stod ved højen mast]]".
 
Taani rahvuslinnuks valiti [[1984]]. aastal rahvahääletusega [[kühmnokk-luik]]. Seda eelistust on seostatud [[Hans Christian Andersen]]i [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutuga]] "[[Inetu pardipoeg]]". Vahemikus 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis [[põldlõoke]].<ref name="eestiloodus" />
 
==Asend, suurus ja liigendus==
[[Pilt:Satellite image of Denmark in July 2001.jpg|pisi|Taani satelliidipildil.]]
===Asend===
{{vaata|Taani asend}}
Taanil on maismaapiir ainult lõunas [[Saksamaa]]ga (pikkus 68 km). Teisel pool [[Põhjameri|Põhjamerd]] ([[Skagerrak]]i) põhjas on [[Norra]] ning teisel pool [[Sund]]i ja [[Kattegat]]i kirdes on [[Rootsi]]. Läänes on [[Põhjameri]], kirdes [[Läänemeri]]. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi [[Taani väinad]]e maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi see ei asu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsem.
 
====Äärmuspunktid====
Taani põhjapoolseim punkt on [[Skagen]]i neem (Skageni põhjarand) [[põhjalaius]]el 57°45'7".
 
Taani lõunapoolseim punkt on [[Gedser Odde]] ([[Falster]]i lõunatipp) põhjalaiusel 54°33'35".
 
Taani läänepoolseim punkt on [[Blåvandshuk]] idapikkusel 8°4'22".
 
Taani idapoolseim punkt on [[Christiansø]] (Østerskær) idapikkusel 15°11'55".
 
===Suurus===
Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal.<ref name="cia" /> Ta on [[Põhjamaad]]e seas väikseim (kui mitte arvestada [[Fääri saared|Fääri saari]] ja [[Ahvenamaa]]d), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).
 
Taani [[maapindala]] on 42 394 km², veepindala 700 km².
 
===Liigendus===
{{vaata|Taani saared}}
Taani koosneb [[Jüüti poolsaar]]est ja [[Taani saared|446 saarest]]<ref name="forsvaret" />. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud{{lisa viide}}. Suuremad saared on [[Sjælland]] (üle 2,1 miljoni elaniku), [[Vendsyssel-Thy]] ja [[Fyn]], suurima rahvastiku tihedusega saared on [[Sjælland]] (325 in/km²) ja [[Amager]] (1900 in/km²); neil saartel paikneb [[Kopenhaagen]]. [[Bornholm]]i saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.
 
Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km.<ref name="forsvaret" />
 
===Merepiir===
[[Territoriaalveed]] ulatuvad rannast 12 [[meremiil]]i (22,2 km) kaugusele.
 
Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele.
 
Kontinentaalšelfi sügavus on 200 m või maardla sügavus.
 
==Loodus==
[[Pilt:Mossø fra NO Alken.jpg|pisi|Jüütimaa maastik, [[Mossø]] järv]]
[[Pilt:KarleboL.jpg|pisi|52,6% Taani maapindalast moodustab [[haritav maa]]<ref name="cia" /> nagu pildil [[Karlebo]]s.]]
 
===Pinnamood===
[[Pilt:MonsKlint.JPG|pisi|[[Møns Klint]] on Taani kõrgeim [[kalju]]. Ta laskub merre 120 m kõrguselt.]]
[[Pilt:Himmelbjerget 2005 (edit).jpg|pisi|Kuni 1847. aastani peeti [[Himmelbjerget]]it (147 m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt.]]
Taani on jäätumise jälgedega [[lauskmaa]]. Leidub üksikuid [[küngas|künkaid]], [[kalju]]sid ja [[luide|luiteid]], eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.
 
[[Jüütimaa]] lääneosas on liivased ja moreensed [[sandurtasandik]]ud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest [[mandrijää]] piirist, on künklikum. Jüütimaal on muu hulgas küngastik [[Rebild Bakker]] metsamassiivis [[Rold Skov]] ja [[Skamlingsbanken]]i ümbrus [[Lõuna-Jüütimaa]]l. [[Silkeborg]]ist kagus [[Horsens]]i ja [[Skanderborg]]i suunas on Taani kõige kõrgemad künkad, näiteks [[Ejer Bavnehøj]] (170,35 m), [[Møllehøj]] (maa kõrgeim looduslik punkt, [[kõrgus merepinnast]] 170,86 m), [[Yding Skovhøj]] (170,77 m) ja [[Himmelbjerget]] (147 m).
 
Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on siiski küngastikud [[Svanninge Bakker]] ja [[Fyni Alpid]].
 
Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju [[Møns Klint]] [[Møn]]i saarel.
 
Taani kõige madalamad alad on [[polder|poldrid]], mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on [[Lammefjord]] (−7,5 m).
 
===Geoloogiline ehitus===
Suurem osa Taanist koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestustest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad, ja [[pinnavorm]]id on kujundanud [[liustik]]ud, mis kuhjasid pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen]]irikaste [[sulamisveed|sulamisvete]] poolt ([[sandurtasandik]]). Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja (ja alates [[Viborg]]ist läände) jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik]]ud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, põhja pool [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joont.
 
Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval [[Bornholm]]il paljanduvad kristalse [[aluskord|aluskorra]] [[kalju]]d. Üle Bornholmi, saarte ja Jüütimaa Põhjamereni kulgeb aluskorraselg [[Fyni–Ringkøbingi selg]]. See on Taani osa [[Thornqvisti murranguvöönd]]ist, mis ulatub kagus [[Ukraina]]ni. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa ning Taani [[nafta]]leiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või [[rift]]is Põhjamere keskel.
 
===Veestik===
[[Pilt:Gudenaaen.jpg|pisi|[[Gudenå]] jõgi [[Jüütimaa]]l]]
Taanis on umbes 65 000 maapealset [[vooluveekogu]]. Umbes pooled neist on looduslikud, ülejäänud on tehislikud [[kraav]]id ja [[kanal]]id. Jõed on enamasti väiksed, pikim jõgi on [[Gudenå]] (umbes 158 km). Teised suuremad jõed on [[Odense Å]], [[Vidå]], [[Skjern Å]] ja [[Suså]].
 
Nimega [[järv]]i on 1032, nende kogupindala on umbes 700 km². Kõige sügavam järv on [[Furesø]] (36 m), kõige suurema pindalaga on [[Arresø]] (39,5 km²). Teiste suuremate järvede seas on [[Esrum sø]], [[Stadil Fjord]], [[Mossø]], [[Saltbæk vig]] ja [[Tissø]]. Jüütimaa lääneosas on arvukalt järvi. Tasandikul on arvukad väikesed liustikulise päritoluga järved.
 
Taani rannikul on [[fjord]]e. Kõige tuntum on võib-olla [[Limfjorden]], 180 km pikkune [[väin]], mis ühendab Põhjamerd ([[Vesterhavet]]) [[Kattegat]]iga. Tuntud on veel [[Roskilde fjord]] ja [[Ringkøbingi fjord]].
 
===Kliima===
{{Vaata|Taani kliima}}
Taanis on valdav heitlik, niiske ja sombune [[parasvöötme mereline kliima]]. Taani asub Põhjamere ääres ja tema kliimat mõjutab [[Golfi hoovus]]e lähedus.
 
Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja soojad (mõõduka pakasega; keskmine temperatuur umbes 0,5 °C). Kevad on pikk, algab umbes märtsis. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline. Keskmine temperatuur on 3...13 °C. Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur umbes 16 °C). Kuuma ilma praktiliselt ei ole, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 °C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7–14 °C.
 
[[Aasta keskmine sademete hulk]] on idas 600 mm, läänes 800 mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 mm).<ref name="im0nJ" />
 
Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem [[Lõuna-Jüütimaa]]l, [[Lolland]]il ja [[Falster]]il. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab [[Suur-Belt|Suur-Beldi]] ümbruses (umbes 500 mm aastas), kõige rohkem [[Kesk-Jüütimaa]] lõunaosas (üle 900 mm aastas).
 
===Elustik===
[[Pilt:Grib skov.jpg|pisi|[[Pöök|Pöögid]] [[Grib Skov]]'s Põhja-Sjællandil.]]
Taanis elab 49 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 19 on kantud [[Taani punane raamat|Taani punasesse raamatusse]]. Metsades on säilinud [[metskits]] ja [[punahirv]], Põhjamere vetes [[viiger]], [[randal]], [[hallhüljes]].
 
Alates 1850. aastast on Taanis kadunud 350 pärismaist looma- ja taimeliiki.
 
Taani kuulub segametsa piirkonda. [[Ürgmets]]a ei ole, kuid [[Draved skov]] ja [[Suserupskovene]] on minimaalse inimmõjuga looduslikud metsad. Enne põlluharimise algust nägi Taani maastik välja nagu [[Białowieża ürgmets]]. Laialehised pöögi- ja tammemetsad hävitati. 2005. aasta seisuga katavad metsad 11,8% Taani alast. Igal aastal istutatakse umbes 3000 ha metsa. Saartel domineerivad kultuuristatud tammikud, Jüütimaal männi- ja kuusemetsad.
 
Peale luidete, järvede, jõgede ja mererandade on kogu Taani [[kultuurmaastik]]. On [[aas]]i, [[soo|soid]] ja kanarbikke.
 
===Loodusvarad===
Tähtsamad [[loodusvarad]] on [[nafta]], [[maagaas]], [[kala]], [[naatriumkloriid|sool]], [[lubjakivi]], [[kriit]], [[kivi]], [[kruus]] ja [[liiv]].
 
===Maakasutus===
Põllumajanduslikku maad on 60%, aastaringselt haritavat maad 0,19%, aastaringseid karjamaid 5%, metsi 10%, muud 25,81% (1993).
 
Haritavat maad on 4760 km² (1998).
 
===Loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid===
Mõnes Taani piirkonnas on [[üleujutus]]e oht (osa [[Jüütimaa]]st, [[Lolland]]i saare lõunarannik). Need alad on mere eest kaitstud tammide süsteemiga.
 
[[Keskkonnaprobleemid]]e seas on [[õhu saastumine]] (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu), lämmastiku- ja fosforiheitmed Põhjameres, [[pinnavesi|pinnavee]] saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega.
 
==Riik==
===Riigikord===
 
Taanis on [[konstitutsiooniline monarhia]] koos [[parlamentarism|parlamentaristliku]] riigikorraga.
 
[[Riigipea]] on [[Taani kuningas|kuningas]] (praegu kuninganna [[Margrethe II]]), kelle ülesandeks on [[Folketing]]i (Taani [[parlament|parlamendi]]) [[istungjärk]]ude avamisel osalemine, [[seadus]]te allakirjutamine ja mõningad [[esindusfunktsioonid]].
 
Riigi poliitiline juht on [[Taani peaminister|peaminister]]. Alates 2011. aastast on peaministri ametipostil [[Helle Thorning-Schmidt]] [[Sotsiaaldemokraadid (Taani)|Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast]].
 
Taani parlament [[Folketing]] on [[ühekojaline parlament|ühekojaline]] ja sinna kuulub 179 [[parlamendisaadik|saadikut]]. [[Taani parlamendivalimised|Saadikutest valitakse]] kaks [[Fääri saared|Fääri saartelt]], kaks [[Gröönimaa]]lt ja ülejäänud Taani valimisringkondades.
 
===Kuninglik perekond===
[[Pilt:Queen Margrethe II of Denmark 70th Birthday April 2010.jpg|pisi|Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]].]]
{{vaata|Taani kuninglik perekond}}
Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]], kes on abielus [[Henrik (Taani prints)|prints Henrikuga]]. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]] (sündinud 1968) ja prints [[Joachim (Taani prints)|Joachim]] (sündinud 1969).
 
Kroonprints Frederik (troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) abiellus 2004. aastal [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]]ga, kellega ta tutvus [[2000. aasta suveolümpiamängud|Sydney olümpiamängude]] ajal. Neil on poeg, tulevane troonipärija [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]] (sündinud [[2005]]) ja tütar, [[Isabella (Taani printsess)|printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe]] (sündinud [[2007]]).
 
Prints Joachim on lahutatud, kuid tal on kaks last oma endise abikaasa, [[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Frederiksborgi krahvinna Alexandra]]ga: [[Nikolai (Taani prints)|prints Nikolai]] (sündinud [[1999]]) ja [[Felix (Taani prints)|prints Felix]] (sündinud [[2002]]).
 
Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne<ref name="ZZ9VE" />. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.
 
===Poliitika===
{{Vaata|Taani poliitika}}
Taanit on pikka aega juhtinud [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikud]] valitsused. Sügisel [[2001]] tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon [[Anders Fogh Rasmussen]]i juhtimisel. Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakut]] tõusid sotsiaalküsimuste asemel ja päevakorrale [[julgeolek]], [[immigratsioon|immigratsioon ja]] [[islam]]. Pärast [[Taani 2007. aasta parlamendivalimised|2007. aasta parlamendivalimisi]] jäi jõudude vahekord [[Folketing]]is praktiliselt samaks.
 
Siis ametisse saanud [[Anders Fogh Rasmussen]]i valitsus püüdis ellu viia [[majanduslik liberalism|liberaalsemat majanduspoliitikat]] (mis maailma kontekstis on siiski küllalt [[vasakpoolsus|vasakpoolne]]) ja muuhulgas piirata [[maksukoormus]]e kasvu. Samuti püüdsid valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist [[liberalism|liberaalsemaks]] ja [[individualism|individualistlikumaks]]. Vastav kultuurivõitlus (''kulturkamp'') puudutas ka [[keskkonnakaitse]]t, kus mõtteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks, ning [[immigratsioon]]i. Eriti viimases küsimuses on ühiskonnas puhkenud väga terav diskussioon. Poliitiliselt kõige mõjukamaks tugevalt sisserändajate vastaseks jõuks on [[Dansk Folkeparti]], väga selge läänevastase hoiakuga paistab silma äärmuslik islamirühmitus [[Ḩizbu-t-Taḩrīr]]. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul [[pilapildiskandaal]]i näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad [[Iraan]]is ja [[Süüria]]s. Taani osaleb algusest peale praeguses [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]]. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe [[allveelaev]]aga. Sügisel 2006 oli [[Iraak|Iraagis]] umbes 500 Taani sõdurit.
 
Pärast [[Taani 2011. aasta parlamendivalimised|2011. aasta valimisi]] kuuluvad Taani valitsusse [[Sotsiaaldemokraadid (Taani)|Sotsiaaldemokraadid]], [[Det Radikale Venstre]] ja [[Sotsialistlik Rahvapartei]] ning seda juhib [[Helle Thorning-Schmidt]]. Peamised opositsiooniparteid on [[liberalism|liberaalne]] [[Venstre (Taani)|Venstre]] ja [[Taani Rahvapartei]].
 
Olulised arutlusteemad praeguses Taanis on [[globaliseerumine]] ning Taani [[haridus]]e, [[tööstus]]e ja [[teadus]]e valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, [[heaoluühiskond|heaoluühiskonna]] jätkusuutlikkus praeguste [[demograafia|demograafiliste]] trendide taustal, keskkonnakaitse, [[Lähis-Ida]] probleemid, Taani koolisüsteem jpm.
 
===Haldusjaotus===
[[Pilt:Denmark regions.svg|pisi|Taani jagunemine piirkondadeks.]]
Alates [[2007]]. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani jaguneb 98 vallaks.
 
===Pealinn===
Taani [[pealinn]] on [[Kopenhaagen]], kus elab rohkem kui 1,2 miljonit elanikku ehk ligi iga viies taanlane. Kopenhaageni linnastus elab 2013. aasta alguse seisuga 1,95 miljonit inimest.
 
===Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides===
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]] liige, kuid ei kuulu [[euroala]]sse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskuse]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal [[Läänemeremaade Nõukogu]] ja samas asub ka [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks [[Arktika Nõukogu|Arktika Nõukokku]], [[Euroopa Arengupank]]a, [[Interpol]]i ja [[WIPO|WIPO-]]sse.
 
[[Pilt:Kbh Oberstes Gericht.jpg|pisi|Sissepääs Taani ülemkohusse.]]
 
===Riigikaitse===
{{Vaata|Taani Kaitsevägi}}
Kaitsevägi jaguneb kuninglikuks [[Taani Kuninglik Armee|armeeks]] (''Hæren''), [[Taani Kuninglik Merevägi|mereväeks]] (''Søværnet'') ja [[Taani Kuninglik Õhuvägi|õhuväeks]] (''Flyvevåbnet'') ning [[Taani Kodukaitse]]ks (''Hjemmeværnet'').
 
Ajateenistus kestab Taanis 9–12 kuud.
 
===Kohtusüsteem===
{{Vaata|Taani kohtusüsteem}}
Riigi kohtusüsteem on sarnaselt Eesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid (''byret'') on kokku 24. Ringkonnakohtuid (''landsret'') on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus (''Højesteret'') asub Kopenhaageni kesklinnas [[Christiansborgi loss]]is samas hoones [[Folketing]]i ehk Taani parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus (''Sø- og Handelsretten'').<ref name="OMZLA" />
 
==Rahvastik==
{{Vaata|Taani rahvastik}}
=== Demograafilised näitajad ===
Taani rahvaarv on 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628<ref name="Al6vB" />. Rahvaarv on 1970ndatest saadik ühtlaselt suurenenud, välja arvatud lühike periood 1980ndate alguses.
 
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel [[Sjælland]]il isegi üle 315 in/km²).
 
[[Keskmine eluiga]] on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat<ref name="OMZLA" />.
 
Vanuse mediaan on 39,47. Sellest meestel 38,55 ja naistel 40,4.
 
Iive oli 2005. aasta seisuga 0,34%.
 
Laste suremuse üldnäitaja on 4,56 surma 1000 elussünni kohta
 
85% taanlastest elab linnas. 54 perekonnal sajast on oma maja.{{lisa viide}}
 
Rahvaarvu ajalugu
{| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #ffffee; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95 %;"
|-----
! Aasta
! Rahvaarv
|-----
| 1000 eKr
| 100 000
|-----
| 1
| 300 000
|-----
| 500
| 200 000
|-----
| 1000
| 300 000
|-----
| 1500
| 500 000
|-----
| 1800
| 1 000 000
|-----
| 1900
| 2 430 000
|-----
| 2000
| 5 445 800
|-----
|}
 
=== Rahvastiku päritolu ===
2013. aasta alguse seisuga oli [[taanlased|taanlasi]] 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi oli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, eestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.<ref name="MIAkn" />
 
Teistel andmetel{{lisa viide}} on 91,6% Taani päritolu ning 452&nbsp;095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41&nbsp;306), [[Suurbritannia]]st (12&nbsp;000), [[Saksamaa]]lt (25&nbsp;444), [[Poola]]st (13&nbsp;509), [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniast ja Hertsegoviinast]], (20&nbsp;875), teistest [[Jugoslaavia]] maadest (23&nbsp;968), [[Türgi]]st (54&nbsp;859), [[Somaalia]]st (16&nbsp;948), [[Iraak|Iraagist]] (26&nbsp;351), [[Iraan]]ist (14&nbsp;289), [[Liibanon]]ist (22&nbsp;232), [[Afganistan]]ist (10&nbsp;876) ja [[Pakistan]]ist (19&nbsp;301).
 
===Keeled===
{{vaata|Taani keel}}
[[Pilt:Bible of Christian III 1550.jpg|pisi|[[Christian III Piibel]] pani aluse standardiseeritud [[taani keele õigekiri|taani keele õigekirjale]].]]
 
Taani [[ametlik keel]] on [[taani keel]]. See on [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keel]], millel on ühine päritolu [[islandi keel]]e, [[fääri keel]]e, [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega. Taani keel on [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste [[skandinaavia keeled|skandinaavia keeltega]]. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli [[vanataani keel]] teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse [[uustaani keel]]est: [[trükikunst]]i levik tõi kaasa [[taani keele õigekiri|taani keele õigekirja]]
standardiseerumise. See lähtus [[Christian III Piibel|Christian III Piibli]] keelest. Alates 18. sajandist räägitakse [[noorem uustaani keel|nooremast uustaani keelest]]. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.<ref name="JeAhQ" />
 
Taani keelel on palju murdeid ([[Taani keele murded]]). Need kujunesid üldjoontes välja [[14. sajand]]iks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:
 
# [[idataani murded]] (vanad [[Skåne murded]], [[Bornholmi murre]])
# [[saaretaani murded]] ([[Sjællandi murre]], [[Fyni murre]], lõunapoolsete saarte murded)
# [[jüüti murded]]
 
Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub [[grammatiline sugu]]. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav [[määrav artikkel]] (näiteks ''æ hus'', kirjakeeles ''huset'' 'maja').<ref name="cd4nX" />
 
Taani ühiskeelt nimetatakse [[riigitaani keel]]eks (''rigsdansk'', ''rigsmål''). See lähtub [[Kopenhaagen]]i ümbruse keelest ja selle normi sätestab [[Dansk Sprognævn]]. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister [[Knud Kristensen]] 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas [[Steen Steensen Blicher]]i jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.<ref name="CkqdJ" />
 
[[Põhja-Schleswig]]is on [[saksa keel|saksakeelne]] vähemus. Saksa vähemuse keelelisi õigusi kaitsevad [[Kopenhaageni-Bonni deklaratsioonid]] ([[1955]]). Samuti kaitsevad need taanikeelse vähemuse õigusi [[Lõuna-Schleswig]]is.<ref name="LrGJ1" /> Taanis elab ka umbes 10 000 [[fääri keel|fääri-]] ja [[grööni keel|gröönikeelset]] inimest. Vähemused kõnelevad ka näiteks [[urdu keel]]t, [[araabia keel]]t ja [[türgi keel]]t.
 
Koolis hakatakse [[esimene võõrkeel|esimest võõrkeelt]] ([[inglise keel]]t) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama [[teine võõrkeel|teist võõrkeelt]] (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.<ref name="rikY5" />
 
Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.
 
=== Religioon ===
[[Pilt:Roskilde mpazdziora.JPG|pisi|[[Roskilde toomkirik]] on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal [[1995]] võeti see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.]]
Taani võttis [[kristlus]]e vastu 960ndatel, kui [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates [[reformatsioon]]ist [[1536]] on [[luterlus]] olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik [[usuvabadus]] alates 1849. aasta põhiseadusest.
 
Taani kiriku nimi on [[Folkekirken]] (Rahvakirik) ning selle pea on [[Taani kuningas]] või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga [[Birthe Rønn Hornbech]]). Folkekirken on jaotatud 11 [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] (''stift''), üks neist [[Gröönimaa]]l. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest.{{lisa viide}} Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.<ref name="refworld" />
 
Taani suuruselt järgmine usurühmitus on [[muslim]]id: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on [[katoliiklased]] (37 000 inimest), [[Jehoova tunnistajad]] (14 500), [[Serbia Õigeusu Kirik]]u liikmed (7000), [[baptistid]] (5100), [[nelipühilased]] (5100), [[budistid]] (4400) ja [[mormoonid]] (4500).<ref name="refworld" /> On ka adventistid, metodistid, [[Päästearmee]] liikmed,
 
=== Asustus ===
Taani suuremad linnad on (elanikke 2012):
# [[Kopenhaagen]] koos eeslinnadega (1 213 800)
# [[Århus]] (252 200)
# [[Odense]] (168 800)
# [[Ålborg]] (126 600)
# [[Esbjerg]] (71 600)
# [[Randers]] (61 100)
# [[Kolding]] (57 500)
# [[Horsens]] (54 500)
# [[Vejle]] (51 800)
# [[Roskilde]] (47 800)
 
==Majandus==
{{vaata|Taani majandus}}
[[Pilt:Turbiny wiatrowe ubt.jpeg|pisi|Tuuleveskid [[Vendsyssel]]is. [[Tuulegeneraator]]id annavad märgatava osa Taanis tarbitavast [[elektrienergia]]st. Vaata lähemalt artiklist [[tuuleenergia Taanis]].]]
Taani on [[segamajandus]]ega [[heaoluriik]], mis kuulub [[Põhjamaade majandus]]ruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.
 
Taani on üks maailma kõige kõrgema [[maksukoormus]]ega riike ja üks maailma rikkamaid maid.
 
Väga õnnestunuks peetakse praegust [[tööturg|tööturu]] mudelit, milles lihtne [[vallandamine]]-töölevõtmine [[ettevõte|ettevõtte]] jaoks on ühendatud suurte [[sotsiaalsed tagatised|sotsiaalsete tagatistega]] [[töötajale]]: [[tööandja]] vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige suuremate sotsiaaltoetustega riik.
 
Arvestatavatest [[maavara]]dest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa [[Põhjameri|Põhjamere]] [[nafta]]st ja [[maagaas|gaas]]ist.
 
Taani rahaühik on [[Taani kroon]], mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka [[Dankort]], kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi [[eurotsoon]]iga ühinemise ettepaneku.
 
Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust<ref name="seisüks" /> ja alla [[vaesuspiir]]i elab 12,1%<ref name="n4KL4" />. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit<ref name="seisüks" />.<ref name="cia" />
 
{{veerud|50%}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2009)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>1,1%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>22,2%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>76,7%</center>
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2005)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>2,5%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>20,2%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>77,3%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid.<ref name="cia" />
 
Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 17,53%, [[Rootsi]] 12,68%, [[Suurbritannia]] 8,49%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,05%, [[Norra]] 6,01%, [[Holland]] 4,84%, [[Prantsusmaa]] 4,57% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad.<ref name="cia" />
 
Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, [[Norra]] 7%, Holland 6,97%, [[Hiina]] 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).<ref name="cia" />
 
===Väärtpaberibörs===
Kopenhaagenis tegutseb [[1624]]. aastal asutatud [[Kopenhaageni börs]].
 
==Ajakirjandus==
{{vaata|Taani meedia}}
Taanis on kolm juhtivat päevalehte: vasaktsentristlik [[Politiken]], parem-konservatiivne [[Berlingske Tidende]] ja tsentristlik [[Jyllands-Posten]]. Väiksemad päevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav [[Dagbladet Information]] ja kristlikke vaateid esindav [[Kristelig Dagblad]]. Lisaks ilmuvad iga päev [[tabloid]]id [[Ekstrabladet]] ja [[BT (ajaleht)|BT]]. Reedeti annab Berlingske Tidende välja kvaliteetajalehte [[Weekendavisen]].
 
==Haridus==
{{Vaata|Taani haridus}}
[[Pilt:Aarhus Universitet - hovedbygnings bagside.jpg|thumb|right|[[Århusi Ülikool]]i aula]]
Taani haridussüsteemis on kohustuslik 9-klassiline [[haridus]]. [[Kool]]i minnakse kuueaastaselt. Põhikool (''folkeskole'') on 9- või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane [[gümnaasium]].
 
Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest [[grupitöö|grupitööle]], eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem jaõpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta [[PISA]] uuringutel.
 
Taani [[ülikool]]id on [[Kopenhaageni Ülikool]], [[Århusi Ülikool]], [[Ålborgi Ülikool]], [[Kopenhaageni Majandusülikool]], [[Lõuna-Taani Ülikool]], [[Roskilde Ülikool]], [[Taani Tehnikaülikool]] ja [[Kopenhaageni IT Ülikool]].<ref name="JJL9O" />
 
Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest [[bakalaureus|bakalaureuseõppest]] (''bachelor''), kaheaastasest [[magister|magistriõppest]] (''kandidat'') ja kolmeaastasest [[doktorikraad|doktoriõppest]] (''PhD''). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele [[stipendium]]i. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli [[USA]]-s.
 
Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn [[rahvaülikool]]id (''folkehøjskole''). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig]]ilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks [[Rødding Højskole]] (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), [[Rønshoved Højskole]] ja [[Jaruplund Højskole]].
 
==Ajalugu==
{{Vaata|Taani ajalugu}}
 
===Esiajalugu===
{{vaata|Taani esiaeg}}
[[Pilt:Solvogn.jpg|pisi|Päikesevanker ([[Trundholmi vanker]]) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest.]]
[[Pilt:Bronceringe.jpg|pisi|Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg.]]
Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest [[Eemi jäävaheaeg|Eemi jäävaheajast]].
 
Pidev inimtegevus on kestnud alates [[mandrijää]] taandumisest põhja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi. Sel ajal elasid Taanis põhjapõdrakütid. Need vahetas välja teine kütirahvas, kes aastatuhandeid elatus kalapüügist ja küttimisest.
 
[[Põllumajandus]] muutus valitsevaks [[noorem kiviaeg|nooremal kiviajal]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt [[megaliitkalme (Taani)|megaliitkalme]]id, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.
 
[[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt [[Trundholmi vanker]] ja [[kaljujoonis]]ed [[Bornholm]]il viitavad [[päikesekultus]]ele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on [[laev]]. [[Ülik]]uid maeti [[tammekirst]]udes hiiglaslikesse [[kääbas]]tesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes [[Jüütimaa]] osas on tänu [[muld|mulla]] iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist [[hauapanused]], sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb [[Egtvedi piiga]] hauast.
 
[[Rauaaeg|Rauaaja]] esimesel perioodil, nn [[keldi rauaaeg|keldi rauaajal]] (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud [[keldid|keltide]] mõju. Sellele järgnenud nn [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud [[Rooma riik|Rooma riigist]], sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt [[laensõnu|laensõnu]]; [[ladina kiri|ladina kirja]] mõjul tekkis [[ruunikiri]]. [[Germaani rauaaeg|Germaani rauaajast]] (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad [[taanid]]e kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed [[Jüüti poolsaar]]el elanud [[anglid]]e ja [[jüütid]]e kohta, kes liikusid edasi mandrilt [[Suurbritannia saar]]tele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades [[inglased|inglise rahvus]]e tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks [[8. sajand]]il. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu [[Danevirke]] piirivall ja [[Kanhave kanal]] läbi [[Samsø]] saare, ning Taani esimese [[linn]]a [[Ribe]] asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunatipus asuvad maakonnad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge maakond|Blekinge]], mis praegu kuuluvad [[Rootsi]]le.
 
Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks [[Tollundi mees]].
 
===Viikingiaeg===
[[Pilt:Runensteine Gorm Blauzahn.jpg|pisi|[[Gorm Vana]] ja [[Harald Sinihammas|Harald Sinihamba]] [[ruunikivi]]d [[Jelling]]is ([[Jellingi kivid]])]]
Taanis oli [[viikingid|viikingiaeg]] suure majandusliku arengu ja sõjalise [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] aeg. 9.–[[10. sajand]]il kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena [[Taani Kuningriik]], millest sai peamine [[viikingid|viikingite]] riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas [[Norra]] ja samuti suured piirkonnad [[Inglismaa]]l. [[Inglismaa kuningas]] [[Alfred Suur]] oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti [[Danelaw]]. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri [[Venemaa]] jõgesid kuni [[Must meri|Musta mereni]], rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule [[Normandia]]sse, kus viikingipealik [[Rollo]] rajas [[911]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsogiriigi]]. Nad purjetasid kuni [[Vahemeri|Vahemereni]], mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi [[Sitsiilia]]s ja [[Lõuna-Itaalia]]s. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid [[Erik Punane]] ja [[Leifr Eiríksson]] [[Island]]ilt [[Gröönimaa]]le ja [[Põhja-Ameerika]]sse, mida nad nimetasid sõnaga [[Vinland]] ('aasade maa').
 
Alates kuningas [[Gorm Vana]]st (suri arvatavasti 958) on teada kõik [[Taani kuningas|Taani kuningad]]. Gormi poeg [[Harald Sinihammas]] rajas [[Jelling]]isse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest [[ruunikivi]]st, suurest [[kivilaev]]ast ja [[kirik (pühakoda)|kirik]]ust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast [[ringvall-linnus]]t, neist tuntum on [[Trelleborg]] [[Sjælland]]il. Jätkus piirikaitsevalli [[Danevirke]] tugevdamine.
 
Harald Sinihamba ajal [[10. sajand]]i keskel sai Taanist ametlikult [[kristlus|kristlik]] riik. Tänu [[kaubandus]]e arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud [[Ribe]]). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on [[Hedeby]] ja [[Århus]].
[[Pilt:Kalmar Union ca. 1400.svg|pisi|Taani juhitud [[Kalmari unioon]]i kuulunud territooriumid 1500. aasta paiku]]
 
===Keskaeg===
Taani kuningas [[Harald Sinihammas]] alustas vallutusi [[Anglosaksi Inglismaa]]l ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku [[Sandwich]]i, [[Kent]]is. Sealt läks ta põhja [[Danelaw]]'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuninga]] [[Æthelred]]i [[Normandia]]sse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja [[Knud Suur|Knudi]] tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses [[Knud Suur]], Taani, [[Norra]], Inglismaa kui ka mõne [[Rootsi]] piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma [[1035]]. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg [[Hardeknud]] kuni [[1042]]. aastani. [[Normandia hertsog]]i [[Rollo]] järglane [[William Vallutaja]] vallutas [[1066]]. aastal [[Suurbritannia saar]]e.
 
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
 
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
 
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-[[Saksamaa]]l ja [[Taani valdused|Põhja-Eestis]] ning [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].
 
13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda [[Holstein]]iga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll[[Sund| Øresund]]i väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.
 
[[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]] [[Helsingborg]]i merelahingus, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koalitsioon]]ile. [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsund]]i rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. Kuid varsti pärast kuninga ainuvõimu kindlustamist ta suri ([[1375]]) jätmata meesliinis pärijat.
 
Valdemari tütar [[Margrete I|Margrete]] abiellus [[Norra kuningate loend|Norra kuninga]] [[Håkon VI]] ja valitses Taanit [[regent|regendina]] oma poja tulevase kuninga [[Oluf II]] eest. Pärast Olufi surma [[1387]]. aastal tunnistati Margarethe Taani ja Norra kuningannaks ja aastast [[1389]] ka Rootsi kuningannaks. Aastal [[1397]] sõlmiti Taani, [[Rootsi]] ja [[Norra]] vahel [[Margrethe I]] valitsetav [[personaalunioon]] ([[Kalmari unioon]]), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused [[Atlandi Ookean]]il – [[Shetland]], [[Orkney saared]], [[Fääri saared]], [[Island]] ja [[Gröönimaa]]. Pärast Margarethet oli järgmiseks ühisriigi tugevdajaks ja arendajaks [[Erik Pommerist|Erik VII]], kelle valitsemisajal ehitati [[Sund]]i väina kaldale [[Kronborgi loss|Kronborgi kindluse]], tänu millele kontrolliti ning maksustati väina läbivad kaubalaevad nn [[Sundi toll]]iga.
 
Kuningas [[Christian I]] jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai [[Schleswig]]i ja [[Holstein]]i valitsejaks.
 
Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani [[1521]], kui kuningas [[Christian II]] korraldatud [[Stockholmi veresaun]]a järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon kestis aastani [[1814]].
 
Kalmari uniooni lagunemisele järgnes [[reformatsioon]] ja kodusõda (''[[Grevens fejde]]''). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne [[Christian III]], aastal [[1536]] sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks [[luterlus]].
 
===Uusaeg===
[[Pilt:Kristian IV av Danmark, malning av Pieter Isaacsz 1611-1616.jpg|thumb|right|Taani kuningas [[Christian IV]]]]
Järgmiste valitsejate, [[Frederik II]] ja [[Christian IV]] ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks [[Øresund]]i [[toll (lõiv)|tollid]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] ([[1563]]–[[1570]]) ja [[Kalmari sõda]] ([[1611]]–[[1613]]) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine [[kolmekümneaastane sõda|30-aastasesse sõtta]] aastal [[1625]] ning järgnenud [[Taani-Rootsi sõda 1659|sõda Rootsiga]] ([[1658]]) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge]] ning ka Norra maakonnad [[Jämtland]], [[Härjedalen]] ja [[Bohuslän]]. Läänemere suurvõimuks sai [[Rootsi]]. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.
{{Vaata|Taani-Norra}}
[[18. sajand]]il suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse [[valgustus (filosoofia)|valgustusliikumise]] mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel [[1761]]–[[1767]] läkitas Taani kuningas [[Frederik V]] [[Carsten Niebuhr]]i juhtimisel esimese Euroopa teadusliku [[ekspeditsioon]]i [[Siinai]]le ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist [[koloniaalmaa]]. Taanile kuulusid kolm saart [[Kariibi meri|Kariibi meres]], [[Trankebar]] [[India]]s ning [[orjakaubandus]]e tarvis loodud [[koloonia]]d Lääne-[[Aafrika]]s [[Ghana]]s.
 
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta [[Napoleon]]i poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning [[1814]]. aasta [[Kieli rahuleping]]uga oldi sunnitud loovutama [[Norra]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] võimu alla. Riik oli sisuliselt [[pankrot]]is.
 
[[19. sajand]]i esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa [[rahvuslus]]. Sellega seoses tekkisid probleemid [[Slesvigi hertsogkond|Schleswig]]i (taanipäraselt Slesvig) ja [[Holsteni hertsogkond|Holstein]]i (Holsten) hertsogkondade [[saksa keel|saksakeelse]] elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes [[Esimene Schleswigi sõda]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]ga [[1848]]–[[1851]], mis sisuliselt säilitas varasema seisu.
 
Aastal [[1849]] võeti vastu esimene [[Taani põhiseadus]], millega maast sai [[konstitutsiooniline monarhia]].
 
Aastal [[1847]] valmis [[Kopenhaagen]]i–[[Roskilde]] [[raudtee]], esimene praegusel Taani alal.
 
===Hilisuusaeg ja lähiajalugu===
 
Lahendamata Schleswigi küsimus viis [[Teine Schleswigi sõda|Teise Schleswigi sõjani]] [[1864]]. aastal. Taani vastaseks olid nüüd [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Austria keisririik|Austria]]. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.
 
19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii [[majandus]]e kui ka [[kultuur]]i vallas. Rajati esimesed [[veevärk|veevärgid]], levis [[maagaas]]i kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed [[elekter|elektrilambid]].
 
Ühiskond muutus [[liberalism|liberaalsemaks]] ja [[demokraatia|demokraatlikumaks]]. Aastal 1910 avati [[Århus]]is Jüütimaa [[sünnitusmaja]], mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud [[Kopenhaagen]]is 1787).
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi Taani [[neutraliteet|neutraalseks]].
 
[[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli [[Niels Bohr]]i ([[Nobeli auhind]] [[1922]]) juhitud [[Niels Bohri Instituut|Teoreetilise Füüsika Instituut]] Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid [[aatomifüüsika]] keskusi.
 
Jätkus areng [[heaoluriik|heaoluriigi]] suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed [[vaestemaja]]d [[sotsiaaltoetused|sotsiaaltoetustega]].
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] okupeerisid [[Saksamaa|sakslased]] [[9. aprill]]il [[1940]] kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe [[Saksa okupatsioon Taanis|okupatsioon]], mille ajal Taani säilitas suure [[autonoomia]]. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani [[juut]]ide evakueerimise [[Rootsi]] [[1943]] ning taani vangide tagasitoomise saksa [[vangilaager|vangilaagritest]] [[1945]]. aasta märtsis-aprillis. [[Wehrmacht|Saksa väed]] Taanis kapituleerusid [[5. mai]]l [[1945]] Briti marssalile [[Bernard Montgomery]]le. [[Bornholm]]i hõivasid [[Punaarmee|Nõukogude väed]], kes lahkusid saarelt [[1946]]. aasta kevadel.
 
Aastal 1945 tunnustas Taani [[Island]]i [[iseseisvus]]t. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.
 
Aastal 1949 sai Taanist [[NATO]] asutajaliige ja 1973 [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige.
 
==Kultuur==
Taani kultuuri väljapaistvad saavutused on võetud [[Taani kultuurikaanon]]isse.
 
Taanis antakse välja rahvusvahelist kultuuriauhinda [[Sonningi auhind]]a.
 
===Rahvaluule===
{{vaata|Taani rahvaluule}}
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud "[[Hundreviseboka]]" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil ([[vennad Grimmid|vendade Grimmide]] raamatu "[[Kinder- und Hausmärchen]]" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas [[Mathias Winther]] 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima [[Svend Grundtvig]]. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski [[Evald Tang Kristensen]], kes andis välja üle 80 [[Jüütimaa]] laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.<ref name="ko33x" />
 
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
 
Aastal [[1904]] asutati [[Taani Rahvaluulekogu]] (''Dansk Folkemindesamling''), rahvaelu ja -kultuuri riiklik arhiiv, mis säilitab tulevastele põlvedele tavaliste taanlaste elulugusid, mälestusi, traditsioone ja muusikat.
 
===Taani kirjandus===
{{vaata|Taani kirjandus}}
Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka [[islandi saagad]] ja [[Snorre Sturlasson]], sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune.
 
[[Absalon]]i [[kroonik]] 12. sajandist [[Saxo Grammaticus]] oli esimene suur taani kirjanik, kuigi ta kirjutas [[ladina keel]]es. Koos [[Sven Aggesen]]iga koostas ta 13. sajandi alguses kroonika "[[Gesta Danorum]]".
 
Taanikeelset kirjasõna pärineb ka keskajast, kuid tõsine taani kirjandus algas [[valgustusaeg|valgustusajal]] [[Ludvig Holberg]]i komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. [[Romantism]]i eelkäijad olid [[Johannes Ewald]] ja [[Jens Baggesen]]. Kõige kuulsam taanlane on küllap [[Hans Christian Andersen]], kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude "[[Väike merineitsi]]", "[[Inetu pardipoeg]]" jt järgi.
 
[[Steen Steensen Blicher]] kirjutas realistlikke novelle. Seoses [[Georg Brandes]]e kirjanduskriitikaga ja "[[moodne läbimurre|moodsa läbimurdega]]" said tooniandvateks kirjanikud [[Henrik Pontoppidan]] ja [[Jens Peter Jacobsen]]. Henrik Pontoppidan sai koos [[Karl Adolph Gjellerup]]iga [[1917]] [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] (kaasaegse Taani elu autentsete kirjelduste eest). Pärast Teist maailmasõda sai sama au osaks ühele 20. sajandi tähtsamatest taani kirjanikest [[Johannes V. Jensen]]ile.
 
Tuntud taani kirjanike seas on ka [[Søren Kierkegaard]], [[Gustav Wied]], [[Martin Andersen Nexø]], [[Tom Kristensen]], [[Karen Blixen]], [[Peter Høeg]],
[[Herman Bang]], [[Jens Christian Hostrup]], [[Peter Høeg]], [[Ole Lund Kirkegaard]], [[Poul Martin Møller]], [[Klaus Rifbjerg]], [[Hans Scherfig]], [[Johan Herman Wessel]] ja [[Christian Winter]].
 
===Kunst===
{{Vaata|Taani kunst}}
====Disain====
{{vaata|Taani disain}}
[[Pilt:Egg chair3d.jpg|pisi|[[Arne Jacobsen]]i tool "[[Ægget]]"]]
[[Pilt:Hans Christian Andersen.jpg|pisi|Maailmakuulus taani kirjanik [[Hans Christian Andersen]]]]
Disainer [[Georg Jensen]] lõi ehteid ja muud tarbekunsti.
 
Eriti pärast Teist maailmasõda sai taani disain maailmakuulsaks. [[Skandinaavia disain]] oli kvaliteedimärk ja [[Lunningi auhind]] oli selle üks kõrgemaid tunnustusi. Arhitekt [[Jørn Utzon]] on kõige tuntum [[Sydney ooperiteater|Sydney ooperiteatri]] autorina. Arhitekt ja mööblidisainer [[Arne Jacobsen]] kavandas nii toole, lampe kui ka maju. Arhitekt ja filmirežissöör [[Poul Henningsen]] on loonud [[lamp]]e, mida on kasutatud filmides.
 
Aastatel 1952–1970 anti Taanis välja [[Lunningi auhind]]a, mis aitas kaasa [[Skandinaavia disain]]i arengule.
 
[[Taani Disainikeskus]] (Dansk Design Center) edendab ja populariseerib disaini muu hulgas Taani ettevõtetes, et parandada Taani tööstuse konkurentsivõimet.
 
Disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevõte [[Bang & Olufsen]].
 
===Muusika===
{{vaata|Taani muusika}}
====Helilooming====
Esimesed tuntud Taani heliloojad olid sakslased [[C. E. F. Weyse]] ja [[Friedrich Kuhlau]], kes hakkasid tegutsema alates 18. sajandi lõpust. 19. sajandi Taani muusikas olid tooniandvad [[Niels W. Gade]], [[B. S. Ingemann]] ja [[J. P. E. Hartmann]].
 
[[Carl Nielsen]] on alates 20. sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja, kes kirjutas sümfooniaid, oopereid, kammermuusikat, laule ja klaverimuusikat. 20. sajandi heliloojad kirjutasid nii Põhjamaade traditsioonilises stiilis, Kesk-Euroopa avangardi võtmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis. [[Else Marie Pade]] ja [[Jørgen Plaetner]] olid [[elektroakustiline muusika|elektroakustilise muusika]] pioneerid. Elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lõpus [[Gunnar Møller Pedersen]], [[Ivar Frounberg]] ja [[Wayne Siegel]]. Teised mõjukad uuema aja heliloojad on [[Bent Sørensen]], [[Erik Højsgaard]], [[Anders Nordentoft]], [[Niels Rosing-Schow]], [[Svend Hvidtfelt Nielsen]] ja [[Karsten Fundal]].
 
====Levimuusika====
20. sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks [[Bent Fabricius-Bjerre]] ja [[Jørgen Ingmann]].
 
1950ndatel tuli Taani levimuusikasse Ameerika filmide, plaatide ja tantsude mõjul ''[[rock'n'roll]]''. Seda hakkasid viljelema džäss- ja tantsuorkestrid teiste seas [[Ib Glindemann]]i ja [[Peter Plejl]]i juhatusel. solistide seas olid [[Ib Jensen]] ja [[Otto Brandenburg]]. 1950ndate lõpus loodi ansambleid ansambli [[The Shadows]] eeskujul. Tuntumad neist olid [[The Cliffters]] ja [[The Rocking Ghosts]].
 
1960ndatel loodi ''[[rhythm & blues]]''<nowiki>'i</nowiki> ansamblid [[The Beefeaters]] [[The Defenders]]. [[Biitmuusika]] läbimurre tuli ansambli [[Steppeulvene]] albumiga "[[Hip som ble]]"; neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mõjutasid ''[[folkrock]]'' ja [[läänekalda rokk]].
 
[[Rokkmuusika]]s oli üks menukamaid ansambleid 1970ndate [[Gasolin]], mille eesotsas oli rahvusskald [[Kim Larsen]]. Sellest ajast on tuntud ka [[Shu-bi-dua]], [[C. V. Jørgensen]] ja [[Århus]]i ansamblid [[Gnags]] ja [[Shit & Chanel]]. Sel ajal sai populaarseks [[Benny Andersen]]i laul "[[Svantes lykkelige dag]]" ([[1972]]), mida on pakutud Taani hümniks.
 
1980. aastatel tõusid esile ''pop-rock'' ([[Sneakers]] eesotsas [[Sanne Salomonsen]]iga, [[Lis Sørensen]], [[Anne Linnet]], [[Sebastian]]) ning [[punkmuusika]] ja ''[[new wave]]'' ([[Kliché]], [[Sods/Sort Sol]], [[Miss B. Haven]]).
 
1990ndatel tõusid esile [[räpp]] ja ''[[hiphop]]'' ([[Østkyst Hustlers]], [[Humleridderne]] ja [[Den Gale Pose]]. Oma laule laulsid [[Marie Frank]], [[Tina Dickow]] ja [[Karen Busck]]. Eksperimentaalmuusikat tegid [[Sorten Muld]], [[Under Byen]] ja [[Tobias Trier]]. Rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid [[Aqua (ansambel)|Aqua]], [[Cartoons]] ja [[Michael Learns to Rock]].
 
Uuemast ajast on tuntud veel [[Alphabeat]], [[D-A-D]], [[Infernal]], [[Junior Senior]], [[Nik & Jay]], [[Kashmir]], [[Mew]], [[Nephew]], [[Outlandish]], [[Safri Duo]], [[Saybia]], [[S.O.A.P.]], [[Trentemøller]], [[The Raveonettes]], [[tv·2]], [[VETO]] ja [[Volbeat]].
 
===Teater===
{{vaata|Taani teater}}
Suurim ja prestiižikaim teater on Kuninglik Teater (''[[Det Kongelige Teater]]'' (asutatud [[1748]]). See asub [[Kopenhaagen]]is [[Kongens Nytorv]]il ning seal etendatakse nii sõna- kui ka muusikalavastusi. Teiste tuntud teatrite seas on Uus Teater ([[Det ny Teater]]), [[Aarhus Teater]] ja [[Aalborg Teater]].
 
====Ooperiteater====
 
Õukonnas hakati oopereid etendama 17. sajandil.
 
Aastal [[1702]] avati [[Bredgade]]l ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. [[Johan Herman Wessel]]i ja [[Paolo Scalabrini]] "[[Kierlighed uden Strømper]]" ([[1773]]) oli Taani algupärane ooper.
 
Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen ([[Kopenhaageni ooperimaja]]) avati [[2005]]. See mahutab olenevalt [[orkestriauk|orkestriaugu]] suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on [[Kasper Holten]].
 
====Tantsuteater====
Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints [[Christian (Taani kroonprints)|Christian]]i ja [[Magdalene Sibylle]] pulmas [[1634]]. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas [[Frederik III]] ajal. Tema abikaasa [[Sophie Amalie]] võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.
 
Kuningliku teatri balletitrupp loodi [[1771]]. [[1830]]. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus [[August Bournonville]], kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf [[Harald Lander]] Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli [[Margot Lander]], kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja [[Knudåge Riisager]]i ja kirjanik [[Kjeld Abell]]iga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal [[1966]] sai ballettmeistriks [[Flemming Flindt]], kes tõi lavale [[moderntants]]u. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett ([[Den Kongelige Ballet]]) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates [[2008]]. aastast on selle kunstiline juht [[Nikolaj Hübbe]]. Repertuaar ulatub Balanchine'ist [[Pjotr Tšaikovski]] "[[Luikede järv]]e", "[[Uinuv kaunitar (Tšaikovski)|Uinuva kaunitari]]" ja "[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipurejani]]".
 
[[Tivoli Pantomiimiteater]] (Tivolis Pantomimeteater) viljeleb alates [[1844]]. aastast [[pantomiim]]ivormi, mis ühendab ''[[commedia dell'arte]]'' Taani balletitraditsiooniga.
 
Umbes 1980 tekkis [[Uus Taani Tantsuteater]], mille koreograafid [[Randi Patterson]], [[Warren Spears]] ja [[Anette Abildgaard]] on loonud kõrgetasemelise modernse tantsutrupi.
 
Suvel korraldatakse Kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali [[Festival of Fools og Dancin' City]]. Aastal [[1985]] rajati tantsutreeningumaja [[Dansens Hus]], aastal [[1992]] käivitati moderntantsuharidus ja [[1993]] avati moderntantsuetenduste maja [[Dansescenen]].
 
===Taani film ja kino===
{{vaata|Taani filmikunst}}
Esimene [[kino]] asutati Kopenhaagenis [[1904]].
 
Aastal [[1906]] asutas [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]] [[Nordisk Film]]i ([[Nordisk Films Kompagni]]), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid [[Urban Gad]], [[Benjamin Christensen]] ja [[Viggo Larsen]] olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. [[Asta Nielsen]] oli [[tummfilm]]i ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka [[Valdemar Psilander]].
 
Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid [[Liva Weel]], [[Ib Schønberg]] ja [[Poul Reichhardt]]. Selle aja kuulus filmirežissöör on [[Carl Dreyer]], kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.
 
[[Theodor Christensen]] tegi [[dokumentaalfilm]]i Taani vastupanuvõitlusest "[[Det gælder din frihed]]" ([[1946]]). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri [[Astrid Henning-Jensen]] ja [[Bjarne Henning-Jensen]], kelle "[[Ditte Menneskebarn]]" ([[1946]]) esindas angažeeritud realismi.
 
1960ndate põlvkonna režissööride seas tõusid esile [[Palle Kiærulff-Schmidt]] ("[[Weekend]]", [[1962]]) ja [[Henning Carlsen]] ("[[Sult]]", [[1966]]; "[[Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet]]", [[1967]]). [[Erik Balling]] ja [[Henning Bahs]] lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "[[Olsenbanden]]" ([[1968]]).
 
Taani riik institutsionaliseeris [[1964]] riikliku toetuse filmitegemisele. Aastast [[1972]] suunab seda [[Taani Filmiinstituut]] (Det Danske Filminstitut). Alates [[1966]]. aastast tegutseb [[Taani Filmikool]].
 
1970ndatel said tuntuks [[Søren Kragh-Jacobsen]] ("[[Vil du se min smukke navle?]]", 1978) ja [[Morten Arnfred]] ("[[Johnny Larsen]]" ([[1979]]). 1980ndatel saavutasid rahvusvahelist edu [[Gabriel Axel]] filmiga "[[Babettes gæstebud]]" ([[Oscar]] [[1987]]) ja [[Bille August]] filmiga "[[Pelle Erobreren]]" (Vallutaja Pelle, [[1987]]). 1990ndatel sai maailmakuulsaks [[Lars von Trier]], kes alustas [[1984]] ning pani aluse liikumisele [[Dogma 95]] (Dogme95). Tema filmide seas on "[[Laineid murdes]]" (Breaking the Waves, [[1996]]) ja "[[Dogville]]" ([[2003]]). 2000ndatel sai tuntuks [[Niels Arden]] ("[[Oplev med Drømmen]]", 2006).
 
Juhtivate filmirežissööride seas on veel [[Thomas Vinterberg]], [[Lone Scherfig]], [[Susanne Bier]] ja [[Ole Bornedal]] ja animaator [[Jannik Hastrup]]. Tuntud filmiinimesed on veel [[Mads Mikkelsen]], [[Iben Hjejle]], [[Connie Nielsen]], [[Jesper Christensen]], [[Brigitte Nielsen]], [[Sven-Ole Thorsen]] ja [[Viggo Mortensen]].
 
[[Pilt:IMGLiivikaÆbleskiver2010.JPG|pisi|left|[[Æbleskiver]] on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid.]]
=== Taani köök===
{{vaata|Taani köök}}
Taani köögis on esindatud põhjamaised traditsioonid, kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] mõju.
 
Saareriigina on Taani toidukultuuris tähtsal kohal kala ([[Atlandi heeringas]], [[merilest]], [[tursk]]). Kõrgelt arenenud [[põllumajandus]] on andnud laia [[piimatooted|piimatoodete]] valiku ([[juust]]usordid [[Havarti]] ja [[Esrom]], [[jogurt]], [[hapupiim]] (''kærnemælk'').
 
Taani kööki iseloomustab küpsetiste ja kookide rohkus, näiteks magusad saiakased (''[[boller]]''), frititud pannkoogid (''[[Æbleskiver]]'') ja pehmed jõuluküpsised (''[[honningkager]]''). Magustoitudest on laialt levinud punane tarretis [[rõõskkoor]]ega (''[[rødgrød med fløde]]'').
 
Tüüpiline roog on rikkalikult liha, kala või munaga kaetud võileivad ehk ''[[smørrebrød]]'' ja punased vorstid ehk ''[[rød pølse]]''.
 
Rahvusvaheliselt on kuulsad Taani [[õlu|õlled]], teiste seas [[Carlsberg]], [[Tuborg]] ja [[Faxe]].
 
[[Pilt:NED-DEN Euro 2012 (27).jpg|pisi|[[Taani jalgpallikoondis]] (valges) mängimas [[Hollandi jalgpallikoondis]]e vastu [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]]]
=== Taani sport ===
{{Vaata|Taani sport}}
Riigi rahvusspordiala on [[jalgpall]]. Palju tegeletakse veel [[käsipall|käsipalli]], [[jalgrattasõit|jalgrattasõidu]], [[purjetamine|purjetamise]], [[sulgpall|sulgpalli]], [[jäähoki]], [[ujumine|ujumise]] ja viimasel ajal ka [[golf]]iga. Samuti mängivad paljud noored [[korvpall]]i.<ref name="p34pB" />
 
==Tuntud vaatamisväärsusi==
[[Pilt:Storebæltsbroen from Sjælland.jpg|pisi|[[Suur-Beldi sild|Suur-Beldi silla]] idaosa]]
* [[Bornholm|Bornholmi]] saar – [[Hammershus]]i kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus
**[[Rø saatja]] [[Årsballe]] lähedal (torni kõrgus 315,5 m, kõrgus merepinnast 431 m, Taani kõrgeim fikseeritud punkt)
* [[Christiania]], [[Kopenhaagen]]i väga omapärase õhustiku ja arhitektuuriga linnaosa
* [[Den Gamle By]] 'Vana linn', 16.–18. sajandi linna kujutav vabaõhumuuseum [[Århus]]is
* [[Arne Jacobsen]]i projekteeritud [[Århus]]i raekoda
* [[Egeskov]], 16. sajandi loss [[Fyn]]is vanade interjööride ja aedadega, tõlla- ja automuuseum
* [[Hans Christian Andersen]]i muuseum ja majamuuseum [[Odense]]s
* [[Kronborg]], "Hamleti loss" [[Helsingør]]is
* [[Jüütimaa]] läänerannik kanarbikunõmmede ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vaadetega
* [[Legoland]], suur legoteemaline lõbustuspark ([[Billund]])
* [[Nationalmuseet]], suur Taani ajaloo muuseum Kopenhaagenis
* [[Ribe]], maaliline vana linn [[Jüütimaa]] läänekaldal
* [[Roskilde]] linn viikingilaevade muuseumiga ja toomkirikuga, kuhu on maetud Taani kuningad
* [[Skagen]], ilus linnake Jüüti poolsaare tipus, kus tegutsesid Taani kuldaja kunstnikud, nn [[Skageni maalijad]]. Seal asub Skageni kunstimuuseum.
* [[Suur-Beldi sild]] (Storebæltsforbindelsen), kõrgusega kuni 254 meetrit üle merepinna
* [[Tivoli (Kopenhaagen)|Tivoli]], ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis
* [[Trelleborg]], viikingiaegne [[ringvall-linnus]] [[Slagelse]] lähedal [[Sjælland]]il
 
== Taani ja Eesti ==
*[[Taani-Eesti Kaubanduskoda]]
*[[Taani-Eesti Selts]]
*[[Eesti-Taani Selts]]
*[[Eesti-Taani Ühing]]
*[[Taani ja Eesti suhted]]
*[[Taani valdused Eestis]]
*[[Eestlased Taanis]]
 
==Vaata ka==
*[[Taani keel]]
*[[Taani keelepoliitika]]
*[[Taani kultuur]]
*[[Taani kultuurikaanon]]
*[[Taani parlamendivalimised]]
*[[Taani rahvuspargid]]
*[[Taani keskkonnaministeerium]]
*[[Taani riigipeade loend]]
*[[Taani julgeoleku- ja luureteenistus]]
*[[Taani 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
 
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
<ref name="forsvaret">[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="fOylE">[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959, 1989.</ref>
<ref name="adxZV">[[Niels Åge Nielsen]] (1969). Daner. – ''Dansk etymologisk ordbog'', Gyldendal: København.</ref>
<ref name="TKMDI">''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 213 1.45</ref>
<ref name="w3Io1">''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 217 1.25</ref>
<ref name="TgOAE">Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): [http://www.archive.org/stream/extractsfromalfr02alfruoft#page/n5/mode/2up Extracts from Alfred's Orosius], Oxford Clarendon Press, [[London]], september 1885, kd 2, lk 16</ref>
<ref name="eWY2Y">[[Erik Christiansen]]. ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref>
<ref name="9GQcU">[[Niels Refskou]]. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – ''[[Kirkehistoriske Samlinger]]'', [[1985]], lk 19–33</ref>
<ref name="Wimc5">[[Niels Refskou]]. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>
<ref name="eestiloodus">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4299_4262.html "Rahvuslinnu lugu"] Eesti Loodus, 2011/12</ref>
<ref name="im0nJ">[http://www.dmi.dk/dmi/index/danmark/oversigter/klimanormaler.htm Normaler for Danmark], Dmi.</ref>
<ref name="ZZ9VE">[http://royalcorrespondent.com/2011/12/28/the-danish-royal-family-most-popular-in-europe-says-a-new-poll-plus-news-about-h-r-h-princess-marie-of-denmark/ The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie of Denmark]</ref>
<ref name="OMZLA">[http://www.estemb.dk/est/taani Üldinfo: kohtusüsteem] Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis</ref>
<ref name="Al6vB">[http://www.statistikbanken.dk/FT statistikbanken.dk]</ref>
<ref name="MIAkn">http://www.statistikbanken.dk/FT</ref>
<ref name="JeAhQ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.</ref>
<ref name="cd4nX">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
<ref name="CkqdJ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
<ref name="LrGJ1">[http://www.norden.org/no/fakta-om-norden/spraak?set_language=no Språk], norden.org</ref>
<ref name="rikY5">[http://www.regjeringen.no/nb/dep/kd/dok/nouer/2003/nou-2003-16/15/3.html?id=370765 I første rekke], regjeringen.no</ref>
<ref name="n4KL4">2007. aasta seisuga</ref>
<ref name="JJL9O">[http://www.studyindenmark.dk/study-in-denmark/danish-higher-education-institutions Higher Education Institutions] Study in Denmark</ref>
<ref name="ko33x">[[Donald Haase]] (2008). ''The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales'', lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.</ref>
<ref name="p34pB">[http://denmark.dk/en/lifestyle/sport/ Sport] denmark.dk</ref>
}}
 
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikisõnastikus|Taani Kuningriik}}
{{Commons|Danmark}}
*[http://denmark.dk/ Taani]
*[http://kongehuset.dk/ Taani kuningakoja ametlik koduleht]
*[http://www.visitdenmark.com/denmark/tourist-frontpage Taani turismiinfo]
*[http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/119 Taani Kuningriik] Eesti Välisministeerium
*[http://www.estemb.dk/est/eesti_ja_taani Eesti ja Taani] Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis
*[http://www.dankultur.ee/ Taani Kultuuri Instituut]
 
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}
 
{{Coordinate |NS=55.78333333 |EW=9.78333333 |type=country |region=DK}}
 
[[Kategooria:Taani| ]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]