Osariik (USA): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Igal osariigil on oma konstitutsioon, mis on detailsem kui [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon|föderaalne konstitutsioon]]. Kõige lühem konstitutsioon on [[Vermont]]i osariigil (8300 sõna), kõige pikem [[Alabama]]l (357 000 sõna). Iga osariik on föderaalse konstitutsiooni ratifitseerimisega andnud osa võimu föderaalvalitsusele. Ajalooliselt on osariikide võimuvaldkonda jäänud korrahoid, haridus, tervishoid, transport ja infrastruktuur, kuigi tänapäeval rahastatakse ja reguleeritakse ka neid märkimisväärsel määral föderaalselt. Üldine suundumus on tsentraliseerimise poole, mis on tekitanud elavat arutelu osariikide võimupiiride ja üksikisikute õiguste teemal.
Igas osariigi "presidendiks" on kuberner, kes valitakse neljaks aastaks ([[New Hampshire|New Hampshire'is]] ja [[Vermont|Vermontis]] kaheks aastaks), tema asetäitjaks on asekuberner, kes on tihti ka osariigi senati presidendiks. Asekuberneri ei ole [[Arizona]], [[Maine]], [[New Hampshire]], [[Oregon|Oregoni]] ja [[Wyoming|Wyomingi]] osariikides. Maine's ja New Hampshire's on kuberneri asetäitjaks osariigi senati president, Arizonas, Oregonis ja Wyomingis aga osariigi riigisekretär.
Igal osariigil on oma seadusandlik kogu, mis koosneb nagu [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressgi]] kahest kojast, välja arvatud [[Nebraska]]. Algselt oli Nebraska kogu kahekojaline, kuid 1937. aasta reformidega alamkoda elimineeriti. Kõige väiksem seadusandlik kogu ongi Nebraskal, koosnedes 49 liikmest. Väikseim kahekojaline kogu on [[Alaska|Alaskal]] (40-liikmeline Esindajatekoda ja 20-liikmeline Senat), suurim kogu on [[New Hampshire|New Hampshire'l]], koosnedes 400-liikmelisest Esindajatekojast ja 24-liikmelisest Senatist. Kokku on kõikide osariikide peale 7383 seadusandjat, kellest 5411 on alamkodade liikmed ja 1972 on senaatorid.▼
▲
Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
| |||