Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
28. septembril 1939, samal päeval, kui sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakt]], allkirjastati ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline uus sõpruslepe, mille salaprotollidega jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Leedu. Nii langes ära vahepeal Saksa ametkondadest läbi käinud plaan asustada Eesti ja Läti sakslased Leedu aladele. Ühtlasi andis Nõukogude Liit selle lepinguga rohelise tule sakslaste ümberasustamisele.<ref name="kivimäe55" />
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933–1938 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslaste ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" />
===Ettevalmistused===
44. rida:
==Ümberasujate arv ja koosseis==
1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> Ümberasujate täpset arvu on keeruline määratleda. EWZ andmete järgi lahkus Eestist ja Lätist kokku 64 254 inimest. See arv hõlmab isikuid, kes läbisid EWZ kaudu kodakondsuse taotlemise protsessi (saksa keeles ''Durchschleusung'').<ref name="bosse306" /> [[Kārlis Kangeris]]e andmetel oli nende hulgas
Ümberasujad jagati rassilise väärtuse järgi nelja gruppi, kellest I ja II gruppi loetuid peeti sobivaks Poola koloniseerimiseks. Baltikumist ümber asunutest loeti neisse gruppidesse kuulunuks 72,3% Eestit ja 64,9% Lätist pärit ümber asunuid. Ühtlasi peeti Baltikumist pärit ümberasujaid rassiliselt keskmisest väärtuslikumaks, mistõttu peeti ka III väärtusgruppi arvatud baltlasi Poola aladele jätmiseks kõlbulikuks.<ref name="kangeris386387" /><ref name="bosse314" />
58. rida:
==Järelmõjud==
===Majanduslikud tagajärjed===
Eestlaste seas levisid ümberasumise toimumise ajal ühelt poolt lootused, et Eesti majandus võetakse jälle "enese kätte", ent teisalt leiti ka, et 14 000 inimese lahkumine toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu ja kapitali väljaveo. Probleemiks peeti ka ostujõulisema elanikkonna kahanemist. Ümberasumine tõi Eestile kaasa ka rahalised kohustused Saksamaa ees seoses ümberasujate varade kompenseerimisega, ent need kaotasid tähtsuse pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt.<ref name="kukk1932" /><ref name="kukk1935" />
Samas oli Saksamaa vähemalt esialgu huvitatud majandusliku stabiilsuse püsimisest Eestis, mistõttu suuremate ettevõtete olulisemad töötajad ei saanud esimese ümberasumislaine käigus lahkuda.<ref name="kukk1939" />
Saaremaalt lahkunud baltisakslased annavad välja ajalehte [[Arensburger Wochenblatt]].<ref name="saarte hääl" /> [[Saaremaa Rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] traditsiooni jätkatakse [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] raames.▼
===Ümberasujate varade küsimus===
Sõja järel maksis [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa Liitvabariik]] kompensatsiooni kõigile Saksa kodanikest ümberasujatele, kes olid sõja tulemusel saanud pagendatu staatuse s.t kes olid sunnitud oma varasematest elukohtadest lahkuma ja sealsest varast ilma jäänud.<ref name="järvelaid" />
===Baltisakslaste sõjajärgne kogukondlik ja kultuurielu===
Saksamaal tegutseb mitmeid baltisakslaste organisatsioone, mille tegevuses osalevad ka nende juba Saksamaal sündinud järglased. Nende hulgas on näiteks endiste [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]], [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]] [[rüütelkond]]ade traditsioone jätkav [[Balti Rüütelkondade Liit]].
▲Saaremaalt lahkunud baltisakslased annavad välja ajalehte [[Arensburger Wochenblatt]].<ref name="saarte hääl" />
{{pooleli}}
69. rida ⟶ 78. rida:
==Viited==
{{viited|
<ref name="kivimäe54">Kivimäe, lk 54.</ref>
<ref name="kivimäe58">Kivimäe, lk 58.</ref>
108. rida ⟶ 117. rida:
<ref name="kangeris389">Kangeris, lk 389.</ref>
<ref name="sdz">Karin Janker. [http://www.sueddeutsche.de/politik/die-letzten-kriegstage-als-die-ostsee-zum-massengrab-wurde-1.2457340 Als die Ostsee zum Massengrab wurde] Süddeutsche Zeitung, 2. mai 2015.</ref>
<ref name="AHT46">Liivik (2011), lk 46.</ref>
<ref name="kukk1932">Kukk, lk 1932.</ref>
<ref name="kukk1935">Kukk, lk 1935-1939.</ref>
<ref name="kukk1939">Kukk, lk 1939-1940.</ref>
}}
115. rida ⟶ 129. rida:
*Kārlis Kangeris. Die Rückkehr und der Einsatz von Deutschbalten im Generalbezirk Lettland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Bd. 2. Köln/Weimar/Viin 2008, lk 385-428.
*Sirje Kivimäe. Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000, lk 51-76.
*Kalev Kukk. Umsiedlung: Ootused ja tagajärjed. - Akadeemia, nr 11, 2010, lk 1931-1945.
*Kaido Laurits. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Tallinn 2008.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37-54.
128. rida ⟶ 143. rida:
===Raamatud===
*Inesis Feldmanis. Vācbaltiešu izceļošana no Latvijas (1939–1941). Riia 2015.
*Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte
*Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
===Artiklid===
*Jüri Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming, nr 9, 1989, lk 1242–1250.
*Jüri Kivimäe. "Aus der Heimat ins Vaterland". Die Umsiedlung der Deutschbalten aus dem Blickwinkel estnischer nationaler Gruppierungen. - Nordost-Archiv, nr 2, 1995, lk 501-520.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939–1940) eestlaste mälestuskirjanduses. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329-348.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33–43.
139. rida ⟶ 155. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Resettlement of Baltic Germans in Poland}}
*[http://www.ikgn.de/cms/index.php/uebersetzte-geschichte/beitraege/umsiedlung-der-deutschbalten Umsiedlung der Deutschbalten aus Estland und Lettland 1939‒1941] [[Nordost-Institut]]i kodulehel▼
*[http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/ Umsiedlung] [[Estonica]]s
▲*[http://www.ikgn.de/cms/index.php/uebersetzte-geschichte/beitraege/umsiedlung-der-deutschbalten Umsiedlung der Deutschbalten aus Estland und Lettland 1939‒1941] [[Nordost-Institut]]i kodulehel
▲*Peeter Järvelaid. [http://www.parnupostimees.ee/?id=328501 Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu], [[Pärnu Postimees]], 19. oktoober 2010
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]
| |||