Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Mehaanilisest iibest ja migratsioonist on artiklis ju kirjutatud. Eemaldatud muudatus 5025358, mille tegi 90.190.224.40 (arutelu) Märgis: Eemaldamine |
||
48. rida:
[[1940]]. aastal elas Eestis 1054 400 inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. [[1960]] elas Eesti NSV-s 1209 100 inimest, kellest linnas elas 57,1 protsenti ja [[1978]]. aastal elas Eesti NSV-s 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini.
'''Rahvastiku iive''' oli Eesti NSV-s positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni
Eesti NSV rahvaarv kasvas ka [[mehaaniline iive|mehaanilise iibe]] teel. Kui näiteks [[1976]]. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 1950–1988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSV-s 257 500 inimest.<ref name="loqDy" />. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a 74,6%, 1970. a 68,2%, 1979. a 64,7%, 1989. a 61,5%). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.<ref name="62MO2" />.
| |||