Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach''' ([[18. veebruar]] [[1838]] – [[19. veebruar]] [[1916]]) oli [[austria]] [[Füüsika|füüsik]] ja filosoof. [[Teadusfilosoofia|Teadusfilosoofina]] oli ta [[loogiline positivism|loogilise positivismi]] põhimõjutaja.

Ernst sündis 181838.veebruaril aastal Chirlitz-Turas´ [[Moraavia]]s, [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigis]]. Ta oli oma vanemate Johann Mach´iMachi ja Josephine Lanhaus´iLanhausi kolmest lapsest vanim. Kuna noor Mach ei saanud õppimisega hästi hakkama, siisjäeti ta pärast aastataastast koolis õppimist jäi takooliskäimist koduõppele. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee,M|URL=http://eds.a.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ut.ee/eds/detail/detail?vid=7&sid=462ecba4-1562-44a7-9292-060571e142ae%40sessionmgr4010&hid=4213&bdata=JnNpdGU9ZWRzLWxpd|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Ernst Mach, 1|Aeg=2006|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> Kunining neljateistkümnekuni 14. eluaastani omandasta Ernst Mach haridustõppiski kodus. PärastSeejärel koduõpetkäis jätkusta temakaks haridusteeaastat Kroměříž´iKroměříži gümnaasiumis, kus ta õppis kaks aastat. 1855. aastal asusastus ta õppima [[Viini Ülikool|Viini Ülikooli]]<ref>Reichenbach, H. (1983). Contributions of Ernst Mach to fluid mechanics. Annual Review of Fluid Mechanics, 15(1), 1-29.</ref> ning sai [[1864]]. aastal [[Graz]]is matemaatikaprofessoriks. [[1867]]. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis [[Praha Ülikool]]is. 1895-19011895–1901 oli ta Viini ülikooli professor. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=88}}</ref> 1898. aastal oli tal tõsineraskekujuline insult, mille tagajärjel jäi tema parem kehapool halvatuks ning ta oli sunnitud loobumaakadeemilisest ametialasestametikohast tööstloobuma. TaSiiski jätkas siiskita oma teadustöödegateadustööd. <ref name=":2" />

Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-18921887–1892). <ref name=":0" /> Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid [[ballistika|ballistilistest]] šokilainetest.<ref>Chiesa (1994). Radical Behaviorism: The Philosophy and the Science. Authors Cooperative. ISBN 0962331147.</ref> Ta oli esimesi, kes taipas, et kui mürsk liigub kiiremini kui helikiirus, siis ta loob enda ümber šokilaineid. Ta püüdis jäädvustada ülehelikiirusel liikuva kuuli šokilaineid fotole. Selleks, et seda saavutada, lõi Mach täiesti uue fotograafilise meetodi, milles kasutatakse ära fakti, et šokilained põhjustavad valguse murdumist (paindumist). Tema poolt loodud hämmastavat kujutist hakati kutsuma <nowiki>''shadowgraph''</nowiki/>shadowgraph´'iks.<ref name=":2" />

Tema järgi on nimetatud [[Machi arv]], mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse ''v'' ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse ''a'' suhe: ''M=v/a.'' Kui ''M<1,'' siis liigub keha alahelikiirusega, kui ''M>1,'' siis ülehelikiirusega. <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=198}}</ref>

Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn [[Üldrelatiivsusteooria|Machi printsiip]]) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.<ref name=":0" /> Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis [[relatiivsusteooria]]. Mach andis ka olulise panuse [[Doppleri efekt|doppleri efekti]] mõistmisesse<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/ernst-mach/|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref>, mille idee pakuti välja 1842. aastal. Teooria seisneb selles, et valgus- ja helilainete sagedused kasvavad kui nende tekkeallikas liigub vaatlejale (kuulajale) lähemale ning lainetesagedused kahanevad kui tekkeallikas kaugeneb. <ref name=":2" />

LäbiErnst oma eluMach oli Ernstkogu Machelu jooksul huvitatud valdkonnast, mida kutsutakse [[epistemoloogia]]ks janing mis uurib inimese teadmisi ja arusaamise piiratust{{lisa viide}}. Üks tema kahest viimasest raamatust "Knowledge and Error" (1905) oli seotud antud distsipliiniga. Machi olulisim epistemoloogiline idee oli, et meie arusaamine maailmast põhineb informatsioonile, mille saame oma meelte kaudu ja mis on seega ebatäiuslik ning ekslik. Tuginedes antud arusaamale, mida me kutsume teaduslikuks õiguseks, ei ole tegelikult absoluutne loodusseadus, vaid reflektsioonrefleksioon sellest, kuidas inimene tajub ümbritsevat universumi. Nendest ideedest on ta kirjutanud ka oma raamatus ''"The Analysis of Sensations"''.<ref> (1897). Mach, E. (1914). The analysis of sensations, and the relation of the physical to the psychical. Open Court Publishing Company.</ref>

[[Pilt:Machi ribadgif.gif|pisi|Mach´iMachi ribad]]

Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutegafüüsikauuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ningja füsioloogia vastu. 1860. aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´iMachi ribadeks. Tegemist on optilise illusiooniga, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevateri tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865. aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest esimese, mis kandis nime "''On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina''"<ref>Mach, E., & Ratliff, F. (1965). On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina. Mach bands, 253-271.</ref>. Machi sõnul on kitsad tumedad ribad (jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.<ref name=":1" />

[[Fail:MACHI RIBAD.gif|pisi|Machi ribad -– optiline illusioon]]

Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju tööprintsiibiks on tajutavate stiimulite suhete töötlemine. Mach´iMachi meelest juhib sama protsess ka paljusid teisi protsesse (sh evolutsiooni ja teadust). <ref name=":1" />

*1890 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.