Georges Bizet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AK720 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Tuudur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
19. rida:
Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit aga sellised muusikamaailma [[korüfee]]d nagu [[Camille Saint-Saëns|Saint-Saëns]], [[Pjotr Tšaikovski|Tšaikovski]] ja [[Claude Debussy|Debussy]], kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid [[prohvet]]likeks – lõpuks sai "Carmen" ka publiku lemmikuks ja üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.
 
==Surm==
Georges Bizet suri 3. juunil 1875 ja maeti [[Père Lachaise'i kalmistu]]le Pariisis. Lühikest aega enne surma tehti ta [[Auleegioni ordu]] rüütliks.
Enamiku elust oli Bizet kannatanud korduvate kurguvalude all. Kuna ta oli kõva suitsetaja, võib teda pidada 1860. aastate suurimaks suitsetajaks ja ületöötajaks. Eriti halvenes tema tervis siis, kui ta töötas ühes kirjastajate firmas kuni 16 tundi päevas. [[1868]]. aastal teatas ta Galabertile, et ta oli olnud vahepeal väga haige. "Ma kannatasin nagu koer", ütles ta. [[1871]]. aastal ja uuesti [[1874]]. aastal, Carmenit koostades tabas teda mitu haigushoogu, mida ta kirjeldas angiinina. [[1875]]. aasta märtsi lõpus tabas teda veel üks hoog. Samal ajal, kui Carmen läbikukkuma hakkas, Bizet küll aeglaselt taastus, kuid haigestus sama aasta mais uuesti. Mai lõpus läks ta Bougivalile puhkama ja kuna tundis ennast siis veidi paremini, läks [[31. mai]]l [[1875]] [[Seine'i jõgi | Seine'i jõkke]] ujuma. Järgmisel päeval, [[1. juuni]]l kannatas ta kõrge palaviku ja valu all, millele järgnes peatselt infarkt. Ta jõudis veidi taastuda, kuid [[3. juuni]] varahommikul, tema pulma aastapäeval, tabas teda veel üks infarkt, mis seekord surmaga lõppes. Bizet oli surres 36-aastane.
 
== Kirjandus ==