Redaktsioon: 12. juuni 2018, kell 21:16 redigeeri 2001:7d0:885a:fb80:6035:e852:137:f412 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2018, kell 21:38 redigeeri eemalda 2001:7d0:885a:fb80:6035:e852:137:f412 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
6. rida: Olümpose mäel on 52 tippu, millest kõrgeim on 2918-meetrine [[Mýtikas]] (''nina''), mis on enda suhtelise kõrguse poolest üks Euroopa kõrgemaid. Olümposel mäeseljakutel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on [[endeem]]sed. Mägi kuulub Kreeka [[Rahvuspark\|rahvusparkide]] ja [[Maailma Biosfääride Kaitseala]] hulka. [[Kreeka mütoloogia]]s oli ~~Olümpos~~Olümpose mägi [[Olümpose jumalad\|12 peajumala]] elukohaks. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on mütoloogias paljude lugude toimumiskohaks. Olümpose nime päritolu ei ole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu. ==Mägironimine== Olümpose otsa ronimine ei kujuta endast tehnilist ronimist, välja arvatud viimane osa Skala tipust [[Mytikas]]ele, mis on [[YDS]]i järgi 3. klassi skrambleerimine. Hinnanguliselt ronib Olümposele igal aastal 10 000 inimest, enamik neist piirdub [[Skolio]] tipuga. Enamasti alustatakse teekonda [[Litóchoro]]st, mida on asukoha tõttu ajalooliselt kutsutud kui Jumalate Linna. Litochorost viib tee mäe jalamil asuvasse Prioniasse (1100 m), kust algab matkarada. Mäel on mitu ööbimispaika, kus matkajad saavad puhata. Teadaolevalt jõudsid esimestena [[Mytikas]]e tippu 2. augustil 1913 Litóchorost pärit [[Chrístos Kákalos]] ning šveitsi mägironijad ~~Fred~~[[Frederic ~~Boissonas~~Boissonnas]] ja [[Daniel Baud -Bovy]]. == Galerii == {{Panoraampilt\|Olympus_Mountain.jpg\|800px\|Sateliitfoto kõrguvast Olümpose mäemassiivist (2002)}}

Olümpos: erinevus redaktsioonide vahel