Uusbütsantsi stiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 80.235.30.93 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:885A:FB80:A851:FF94:41:E2AE.
Märgis: Tühistamine
stiili nimetus kujul "uusbütsants" või "neobütsants" ei ole kasutusel, kultuurimälestiste riiklik register kasutab terminina "uusbütsantsi stiil"; see oli stiilinimetus, mitte koolkond; Vene Õigeusu Kiriku nime sel ajal ei kasutatud;
3. rida:
[[Pilt:Saint Sava Cathedral.JPG|pisi|[[Püha Savva peakirik]] [[Serbia]]s [[Belgrad]]is valmis aastatel 1935–1989. Arhitektid [[Aleksandar Deroko]] ja [[Branko Pešić]]]]
 
'''UusbütsantsUusbütsantsi stiil''' ehk '''Neobütsantsneobütsantsi stiil''' oli [[Bütsants|bütsantsi stiil]] stiilii eeskujuks võttev ja matkiv [[Historitsism|historitsistlik]] [[arhitektuuristiil]].
 
Uusbütsantsi stiili kasutati enamasti sakraalsete ja avalike hoonete projekteerimisel. See sündis [[Lääne-Euroopa]]s [[1840. aastad|1840. aastatel]] ja jõudis sajandi viimasel veerandil [[Venemaa keisririikKeisririik|Venemaa Keisririik]]i, maailmasõdade vahelisel ajal tegutsesrakendati seda eraklikult see koolkond samutika [[Jugoslaavia]]s. Lisaks on stiil peamiselt levinud [[Vene Õigeusu Kirik|VeneVenemaa Õigeusuõigeusu Kirikukiriku]] mõjuväljas olnud [[Ida-Euroopa]] äärealadel: [[Ukraina|Ukrainas]]s ja [[Valgevene|Valgevenes]]s, vähesel määral [[Baltimaad]]es (sealhulgas [[Poola]]s) ning suuremal määral [[Balkani riigid|Balkani maades]] (sealhulgas [[Kreeka]]s) ja [[Kaukaasia]]s (enamasti [[Gruusia|Gruusias]]s).
 
Uusbütsantsi arhitektuur sisaldab bütsantsi stiili elemente, mis on seotud [[Õigeusk|õigeusu]] arhitektuuriga, mis pärineb [[5. sajand|5.]]–[[11. sajand|11. sajandist]], eriti [[Konstantinoopol]]ist (vt [[Hagia Sophia]]) ja [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadist]].