Phobos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
||
49. rida:
== Füüsikalised andmed ==
Phobose mõõtmed on {{nowrap|27×22×18 km}} ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3 km², mis on umbkaudu [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär<ref>{{cite web|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |title=Solar System Exploration: Planets: Mars: Moons: Phobos: Overview |publisher=Solarsystem.nasa.gov |accessdate=19. august 2013}}</ref>. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta
1991pggp.rept..249M}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Rivkin|first=A. S.|coauthors=''et al.''|date=märts 2002|title=Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=156|issue=1|page=64|bibcode=2002Icar..156...64R|doi=10.1006/icar.2001.6767}}</ref>, kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud<ref>{{ cite journal | last1 = Fanale | first1 = F. P. | first2 = J. R. | last2 = Salvail | year = 1989 | title = Loss of water from Phobos | journal = Geophys. Res. Lett. | volume = 16 | number = 4 | pages = 287–290 | doi = 10.1029/GL016i004p00287 |bibcode = 1989GeoRL..16..287F }}</ref><ref>{{ cite journal | title = Evolution of the water regime of Phobos | first1 = Fraser P. |last1 = Fanale | first2 = James R. | last2 = Salvail | doi = 10.1016/0019-1035(90)90089-R |date=Detsember 1990 | journal = Icarus | volume = 88 | pages = 380–395 |bibcode = 1990Icar...88..380F }}</ref>.
Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21. oktoober 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2. november 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney kraater]], mis sai nime [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas]]el asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30 m,
On ennustatud Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid seni pole neid tolmurõngaid nähtud.<ref>{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb seni selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref>{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy| title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13. märts 2001|accessdate=12. mai 2010|archiveurl=http://web.archive.org/web/20010619042654/http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|archivedate=19 Jun 2001}}</ref>
60. rida:
== Nimetatud geoloogilised objektid ==
[[Fail:PhobosMROnames.jpg|pisi|Mõned Phobose kraatrid]]
Phobose geoloogilised objektid on nime saanud Phobost uurinud astronoomide ning [[Jonathan Swift]]i “[[Gulliveri reisid]]est” pärit paikade ja
==Viited==
|