Kareda lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
{{A-klassi artikkel}} |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
||
16. rida:
==Eellugu==
1220. aasta alguses kaalusid saarlased, kas minna [[Revala]]sse taanlastega võitlema või Järvamaad laastama. Aasta varem oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] vägi maabunud Revalas ning [[Lindanise lahing]]us kohalikke revalasi ja harjulasi võitnud. [[Toompea]]le oma püsiva tugipunkti rajanud taanlased alistasid 1219. aasta lõpuks kogu Revala oma võimule. Taani näol oli tegemist pikaajalise saarlaste vastasega. Saarlased olid korraldanud rüüsteretki Taani rannikualadele, Valdemar II omakorda tegi 1206. aastal [[Taani sõjakäik Saaremaale|ebaõnnestunud katse Saaremaad vallutada]]. Nüüd olid taanlased kanda kinnitanud otseselt saarlaste mõjusfääri kuuluvas piirkonnas, võttes sh oma kontrolli alla ida poole viiva kaubatee olulise sadama tänase [[Tallinn]]a kohal.<ref name="HLK" /><ref name="Magi" />
Saarlaste huvipiirkonda kuulus ka Järvamaa. Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja [[kristlus]]e vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, [[liivlased|liivlaste]] ja [[ugalased|ugalastega]] nende maakonda sõjakäigu tegid. Järvalased taaskinnitasid oma alluvussuhteid piiskopiga 1218. (pärast [[Madisepäeva lahing]]u ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamist nende Taani-vastases võitluses). Saarlasi ilmselt häiris järvalaste poliitika ja alistumine. Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soovi tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest. Tänaste ajaloolaste seas domineerib aga seisukoht, et rahvusliku ühtsuse ideede 13. sajandisse üle kandmine on ekslik ja Järvamaad oma huvisfääri kuuluvaks lugenud saarlased pidasid silmas isekamaid poliitilisi eesmärke.<ref name="HLK" /><ref name="Magi" /><ref name="Vahtre" />
| |||