Avalikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas ühest küljest arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt, ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti.<ref>Marek Tamm. [https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/05/26/marek-tamm-mis-otsast-eesti-avalikkus-ussitab Mis otsast Eesti avalikkus ussitab?] Äripäev 26. mai 2015.</ref>
Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.<ref>Märt Väljataga. Avalikkuse tõus ja langus. Postimees, Kultuur 18. jaanuar 2002.</ref>
==Vaata ka==
| |||