Eesti Longituuduuring: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
Longituudprojekti kolmas etapp sai alguse 1973. aastal, kui küsitleti seda osa 1966. aasta keskkoolilõpetajaist, kes olid lõpetanud ülikooli ja töötanud noorte spetsialistidena umbes 2 aastat. Seda ajavahemikku võis lugeda nimetatud staatuses kohanemise perioodiks. Küsitletud 863 noorharitlast moodustasid umbes poole vastavast hariduskohordi osast. 1976. aastal, kui keskkooli lõpetamisest oli möödunud kümme aastat, küsitleti longituudprojekti püsikontingendi teist osa - keskkooli järel tööteele asunud noori. 801 küsitletut andis umbes kolmandiku püsikontingendi sellest osast.
 
1979. aastal toimunud neljas uurimisetapp korraldati arvestusega, et selleks ajaks oli keskkoolilõpetajate kohort ilmselt saavutanud ühiskonnas kolmekümne aastastele vähemalt keskharidusega inimestele omase stabiilse positsiooni. Kontakt saadi ja küsitlus korraldati 1460 respondendiga, kes andsid umbes 40 % vastavast lähterühmast.<ref> Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
 
1991. aastal läbiviidud küsitlusega hõlmati 1373 40nda eluaasta künnise ületanud 1966. aasta keskharidusega noorte kohordi liiget. Seejuures peeti juba silmas sündmusanalüüsi nõudeid andmetele ning nii haridus, töötee, peresündmused kui migratsioon fikseeriti konkreetsete elutee sündmustena.<ref>Titma, M. (toim). (2001). Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref><ref> Titma, M., B. D. Silver, R. Vöörmann, Johnson, D. The Estonian longitudinal Survey. M. Titma, B. D. Silver, B. A. Anderson (toim)., Estonia's Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (1): 76-93.</ref>