Erinevus lehekülje "Seisulaine" redaktsioonide vahel

Näiteks, kui me vaatleme nööri, mille üks ots on kinnitatud seinale kohas <math>x=0</math>, siis selles punktis peab olema nihe tasakaaaluasendist alati <math>0</math>. Teisisõnu, peavad pealelangev ja peegelduv laine liituma nii, et tulemuseks saadud laine oleks <math>0</math>. Sarnaselt, perfektselt juhtiva plaadi pinnal peab tulemuseks saadud laine elektrivälja komponent olema <math>0</math>.
 
Seega, eeldades et <math>E_{01}=E_{02}=E_0</math>, nõuab rajatingimus, et kohas <math>x=0</math> oleks summaarne laine <math>E=0</math> iga t väärtuse jaoks. Kuna <math>\epsilon_1=0</math>, siis peab kohas <math>x=0</math> ka <math>\epsilon_2=0</math>, ehk teisisõnu peavad <math>E_1</math> ja <math>E_2</math> kohal <math>x=0</math> olema 180° erineva faasi juures, ehk <math>E_1=-E_2</math>, nullides teineteist igal ajahetkel t.
 
Summaarne lainet kirjeldav funktsioon on:
Erinevalt liikuva laine funktsioonist, ei liigu seisulaine kuju läbi ruumi, ehk ta pole kujul ƒ(x ± vt).
 
Igas punktis x = x′, on amplituudiks konstant väärtusega <math>2E_0 sin (kx')</math> ja punktis x' olev <math>E</math> muutub harmooniliselt läbi <math>cos(\omega t)</math>. Teatud punktides nagu <math>x=0, \frac \lambda2,\lambda,\frac{3\lambda}{2}, ...</math> on häiritus alati 0, need on seisulaine sõlmed. Täpselt iga sõlme keskel ehk<math>x= \frac{\lambda}{4},\frac {3\lambda}{4},\frac{5\lambda}{4}, ...</math> on paisud, kus on amplituudi väärtus <math>\pm2E_0</math>. Teisiti vaadates on häiritus ka null väärtustel, kus <math>cos(\omega t) = 0</math>, ehk kui <math>t=\frac{(2m+1)\tau}{4}</math>, kus <math>m=0,1,2,3,...</math>ja <math>\tau</math> on liituvate lainete periood.
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
63

muudatust