Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Riiginõunik (Venemaa)
P Tollimaks
25. rida:
Heinrich von Fick oli üks esimesi, kes arutas Venemaale [[teaduste akadeemia]] asutamist. Ta kirjutas instruktsiooni pealinna [[Sankt Peterburg]]i administreerimiseks. Ta hoolitses välismaiste käsitööliste ja ametnike värbamise eest, linnadevahelise korrapärase postiühenduse toimimise eest, [[kubermang]]ude valitsemise Rootsi eeskujul ümberkorraldamise eest, [[Riia]] ja [[Tallinn]]a eeskujul magistraatide sisseviimise eest kõigis linnades ja Rootsi sõjavangide värbamise eest Vene riigiteenistusse.
 
Tema tähelepanelikkus suunas teda edasi [[väliskaubandus]]e ja [[tolltollimaksu]]i reguleerimise, [[Eestimaa|Eesti-]], [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Ingerimaa]] mõisate omandisuhete selgitamise, [[näljahäda]]de vältimiseks provintsides [[teravili|teravilja]] ülesostmise, [[mäetööstus]]ettevõtete asutamise, [[väliskapital]]i paigutamise, investeerimisühingute asutamise õhutamise ja veel paljude asjade juurde.
 
[[1719]]. aastal nõudis [[Valitsev Senat]] temalt nagu kõigilt välismaist päritolu ametnikelt [[truudusvanne]]t tsaarile. Fick keeldus, viidates Venemaale teenete osutamisele ohtlikes olukordades. Ta keeldus kinnitamast, et jääb alatiseks Venemaale. Oma sõnul ei tahtnud ta oma sünniseisundi vabadust vahetada raha või muude rikkuste vastu. Kui tsaar ta siiski oma läänimeheks teeb ja talle maaomandi Eesti- ja Liivimaal annetab koos selle juurde kuuluvate aadliprivileegidega, siis oleks võimalik, et ta igaveseks Venemaa teenistusse jääb.