Rumeenia Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:juuli}} 2016}}

{{Endine riik

|lipp = [[Pilt:Flag of Romania.svg|125px]]

|lipp-tekst = Rumeenia lipp

|tunnus-tekst =

|asukoht = [[Pilt:Kingdom of Romania (1939).svg|300px]]

|algusaasta = 1881

|loppaasta = 1947

|inimarengui =

}}

 

Aastatel 1859–1877 arenes [[Rumeenia]] kahe ühe vürsti alluvuses vasallvürstiriigi ([[Moldova vürstiriik|Moldova]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]]) [[personaalunioon]]ist täieõiguslikuks sõltumatuks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] monarhia kuningriigiks. Aastatel 1918–1920, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, ühendati Rumeenia kuningriigiga [[Transilvaania]], Ida-Moldova ([[Bessaraabia]]) ja [[Bukoviina]], tekkis "[[Suur-Rumeenia]]". Aastal 1940 loovutati [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]], [[Põhja-Transilvaania]] ning [[Lõuna-Dobrudža]] vastavalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]], [[Ungari]]le ja [[Bulgaaria]]le, ja vaid Põhja-Transilvaania saadi pärast Teise maailmasõja lõppu tagasi. Aastal 1947 oli viimane kuningas sunnitud troonist loobuma ja monarhia asendati [[Rumeenia Kommunistlik Partei|Rumeenia Kommunistliku Partei]] poolt valitsetud [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|sotsialistliku vabariigiga]].

 

== Ühendamine ja monarhia ==

{{vaata|Rumeenia rahvuslik ärkamine}}

{{vaata|Rumeenia iseseisvussõda}}

1859. aasta [[Alexandru Ioan Cuza]] ülevõim nii Moldova kui ka Valahhia vürstina Osmanite riigi nimelise [[süseräniteet|süseräniteedi]] all ühendas tuvastatava rumeenia rahvuse ühe valitseja alla. 5. veebruaril 1862 (vkj. 24. jaanuaril) ühendati kaks vürstiriiki ametlikult [[Rumeenia vürstiriik|Rumeenia vürstiriigiks]], [[Bukarest]]ist sai selle pealinn.

 

 

== Rumeenia vana kuningriik (1881–1918) ==

{{vaata|Rumeenia vana kuningriik}}

[[Pilt:Romania1901.JPG|thumb|1901. aasta saksa kaart vanast kuningriigist]]

 

 

== Esimene maailmasõda ==

{{vaata|Rumeenia Esimeses maailmasõjas}}, ''[[Rumeenia rinne]]''

[[File:Bulgaria during World War I.png|thumb|]]

 

== Ühinemine Transilvaania, Bessaraabia ja Bukoviinaga ==

{{vaata|Transilvaania ühinemine Rumeeniaga}}

{{vaata|Bessaraabia ühinemine Rumeeniaga}}

{{vaata|General Congress of Bukoviina}}

{{vaata|Suur-Rumeenia}}

[[Pilt:RomaniansInHungary1890.png|thumb|Rumeenlaste etnoloogiline kaart Ungari kuningriigis aastal 1890]]

[[Pariisi rahukonverents]]il sai Rumeenia Transilvaania, osaliselt Banaadi, Bessaraabia (Ida-Moldova Pruti ja Dnestri jõgede vahel) ja Bukoviina territooriumid. Seega oli Rumeenia aastal 1920 rohkem kui kaks korda suurem kui aastal 1914. Kuigi riik oli rahul ja ei omanud enam territoriaalseid nõudmisi, tekitas see viha Bulgaarias ning eriti Ungaris ja Nõukogude Liidus.

 

== Tööstuslik areng ==

=== Kuningriigieelsest ajast Esimese maailmasõjani ===

Kuningriigi väljakuulutamise ajal oli riigis juba mitu tööstusettevõtet: teiste seas ehitati vastavalt 1853. ja 1862. aastal Assani ja Olamazu [[auruveski]]d, tellisevabrik ehitati aastal 1865 ja kaks suhkruvabrikut ehitati aastal 1873. Aastal 1857 ehitati [[Ploiești]]s maailma esimene naftatöötlemistehas. Aastal 1880, pärast mitme raudtee ehitamist, asutati [[Căile Ferate Române|CFR]]. Pärast kuningriigi väljakuulutamist hakkasid varemloodud tööstusettevõtted kõrgemalt arenema: ehitati veel 6 suuremat suhkruvabrikut ja laiendati veelgi raudteevõrku. Veel üks, palju moodsam tellisevabrik ehitati aastal 1891. Vaatamata kõigile nendele tööstuslikele saavutustele jäi valdav enamus Rumeenia majandusest põllumajanduslikuks.

 

=== Sõdadevahelised aastad ===

[[Pilt:Romania CFR 151.002 2-10-2.JPG|thumb|right|Malaxa, Rumeenias tehtud vedur]]

Vaatamata Esimeses maailmasõjas toimunud hävitustööle suutis Rumeenia tööstus uute rajatiste tekke ja vanade arenemise tulemusena märkimisväärselt kasvada. [[FAUR|MALAXA]] tööstustehnika ja tootmise kompanii loodi aastal 1921 Rumeenia töösturi [[Nicolae Malaxa]] poolt ja tegeles eriti veeremi hoolduse ja tootmisega. See arenes kiiresti, aastaks 1930 suutis Rumeenia vedurite sisseveost täiesti loobuda, kogu vajaliku veeremi tootis kohalik tööstus. Tööstusettevõtteid omandati koos uute provintsidega, nagu [[UCM Reșița]], mis aitasid Rumeenia tööstuse kiirele arengule samuti kaasa. Muud tähtsad ettevõtted olid [[Sometra|Copșa Mică]], mis tootis värvilisi metalle, ja [[I.O.R.|Întreprinderea Optică Română]]. Ka ehitamine arenes, kui kerkisid suured monumendid, nagu [[Crucea Eroilor Neamului]] (1928), [[Arcul de Triumf din București]] (1936) ja [[Mausoleul de la Mărășești]] (1938). Naftatööstus laienes samuti tohutult, tehes Rumeenia üheks peamiseks naftaeksportijaks 1930. aastate lõpul, mis tekitas ka Saksa [[Saksa–Rumeenia leping majanduslike suhete arenamiseks kahe riigi vahel (1939)|huvi]].

 

=== Relvatööstus ===

[[Pilt:A Vlaicu I during construction (2).PNG|thumb|right|Ehitamisel Vlaicu I ''Arsenalul Armateis''.]]

[[Pilt:IAR Brasov 1940.jpg|thumb|right|[[Industria Aeronautică Română|IAR]] tehas.]]

Armee Arsenal (''Arsenalul Armatei'') asutati aastal 1863. Kuigi seda arendati järjekindlalt järgnevatel aastakümnetel, kulusid selle tootmisvahendid endiselt peamiselt olemasolevate relvade hooldusele ja laskemoona tootmisele. Peamised sõjalised kulutused enne sõja puhkemist eraldati [[Bukaresti kaitserajatised|Bukaresti kindluse]] ehitamisele, mis valmis kahe aastakümne jooksul. Kuid vaatamata sellele pani [[Galați laevatehas]] aastatel 1907-1908 kokku 4 jõejälgimislaeva Rumeenia sõjalaevastiku jaoks ja ''Arsenalul Armatei'' Bukarestis suutis ehitada esimese Rumeenia lennuki, [[A Vlaicu I|Vlaicu I]], ja teha sellest üle 10 eksemplari, samuti järgnenud mudelid ja prototüübid. 1912. aastast alates läbisid Rumeenia teenistuses olevad Saksa haubitsad märkimisväärse [[10.5 cm Feldhaubitze M.12|muudatuse ja uuenduse]]. Kahe esimese neutraliteediaasta ajal (1914–1916) parandas Rumeenia relvatööstus olemasolevaid relvi uute eesmärkide teenindamiseks, paigaldades neid Rumeenias ehitatud vagunitele ja muutes neid kas [[Ștefan Burileanu|õhutõrje]] või [[Fahrpanzer|jalaväe toetuse relvadeks]]. Hiljem, sõja ajal tootis Rumeenia relvatööstus oma, originaalse disainiga raskemortiiri, 250 mm Negrei Model 1916.

 

 

== ''Interbellum'' (sõdadevahelised) aastad ==

Rumeenia väljend ''România Mare'' ("Suur-Rumeenia") viitab üldiselt Rumeenia riigile [[Interbellum|sõdadevahelisel ajal]] ja seeläbi Rumeenia territooriumile sel ajal. Rumeenia saavutas sel ajal oma suurima territoriaalse ulatuse (peaaegu 300 000 km²). 1930. aasta rahvaloenduse järgi oli Rumeenias üle 18 miljoni elaniku.

 

 

Kuninglik diktatuur oli lühike. 7. märtsil 1939 moodustas uue valitsuse peaminister [[Armand Călinescu]]; 21. septembril 1939, kolm nädalat pärast Teise maailmasõja algust mõrvati Călinescu omakorda leegionäride poolt kättemaksuks Codreanu mõrva eest.

== Ida-alade kaotus ==

[[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|200px|[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940.]]

 

== Monarhid ==

{{vaata|Rumeenia riigipeade loend}}

<center>

<gallery>

 

== Demograafia ==

[[Pilt:Romania 1930 ethnic map EN.png|thumb|Etniline kaart (1930. aasta rahvaloendus)]]

Vastavalt [[1930. aasta Rumeenia rahvaloendus]]ele elas Rumeenias 18 057 028 inimest. [[Rumeenlased]] moodustasid 71,9% rahvastikust ja 28,1% rahvastikust olid [[Rumeenia vähemused|etnilised vähemused]].

 

 

=== Linnad ===

[[Pilt:Romania1939physical.jpg|thumb|Rumeenia kuningriik 1939. aastal, füüsiline kaart.]]

Suuremad linnad 1930. aasta rahvaloenduse järgi:

 

 

== Haldusjaotus ==

{{vaata|Rumeenia ajaloolised haldusjaotused}}

[[Pilt:Romania 1930 counties.500px.svg|thumb|right|Rumeenia halduskaart aastal 1930]]

Pärast sõltumatuse saavutamist oli Rumeenia vana kuningriik jagatud 33 maakonnaks.

 

 

== Kronoloogia (1859–1940) ==

[[Pilt:RomaniaBorderHistoryAnnimation 1859-2010.gif|thumb|right|Rumeenia piiride kronoloogia ajavahemikus 1859–2010]]

{|

|-

 

== Vaata ka ==

[[Pilt:Opinia 1913-08-22, nr. 01966.pdf|thumb|''Opinia'', ajaleht 22. augustist 1913]]

 

[[Kategooria:Rumeenia ajalugu]]