Erinevus lehekülje "Montenegro vürstiriik" redaktsioonide vahel

http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=Montenegro
P (Neptuunium teisaldas lehekülje Montenegro vürstkond pealkirja Montenegro vürstiriik alla: http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=Montenegro)
(http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&of=tb&f2v=Y&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=Montenegro)
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:juuli}} 2016}}
 
{{Endine riik
|nimi = ''Књажевина Црнa Горa'' <br/>''Knjaževina Crna Gora'' <br> Montenegro vürstkondvürstiriik
|lipp = [[Pilt:Flag of the Principality of Montenegro.svg|125px]]
|lipp-tekst = Lipp
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:Principality of Montenegro (1890).svg|300px]]
|asukoht-tekst = Montenegro vürstkondvürstiriik aastal 1890.
|algusaasta = 1852
|loppaasta = 1910
|valitsusvorm = vürstkondvürstiriik
|osa =
|ajalugu1 =
|inimarengui =
}}
'''Montenegro vürstkondvürstiriik''' ([[Serbia keel|serbia:]] ''Књажевина Црнa Горa'' / ''Knjaževina Crna Gora'') oli [[Endiste riikide loend|endine riik]] [[Kagu-Euroopa]]s, mis eksisteeris 13. märtsist 1852 kuni 28. augustini 1910. Siis kuulutati see [[Montenegro kuningriik|kuningriigiks]] [[Nikola I Petrović|Nikola I]] poolt, kellest sai kuningas.
 
'''Montenegro vürstkond''' ([[Serbia keel|serbia:]] ''Књажевина Црнa Горa'' / ''Knjaževina Crna Gora'') oli [[Endiste riikide loend|endine riik]] [[Kagu-Euroopa]]s, mis eksisteeris 13. märtsist 1852 kuni 28. augustini 1910. Siis kuulutati see [[Montenegro kuningriik|kuningriigiks]] [[Nikola I Petrović|Nikola I]] poolt, kellest sai kuningas.
 
Pealinnaks oli [[Cetinje]] ja aastast 1906 kasutati riigi rahaühikuna [[Montenegro perper]]it. Territoorium vastas tänapäeva [[Montenegro]] keskosale. See oli [[põhiseaduslik monarhia]], kuid ''de facto'' [[absoluutne monarhia]].
 
== Nimi ==
 
[[Danilo I Petrović-Njegoš|Danilo I]] koodeksis aastast 1855 ütleb ta selgesõnaliselt, et on Vaba Musta Mäe ([[Montenegro piiskopkond|Montenegro]]) ja [[Brda (Montenegro)|Küngaste]]" (''Crna Gora'' ja ''Brda'') "''knjaz'' (hertsog, vürst) ja ''gospodar'' (isand). Aastal 1870 võttis Nikola tiitli "''Crna Gora'' ja ''Brda knjaz''" (књаз Црне Горе и Брда), samas kaks aastat hiljem kutsuti riiki "''knjaževina Crna Gora''" (Књажевина Црна Гора).
 
== Ajalugu ==
=== Danilo valitsemine ===
 
[[Pilt:Danilo Petrović Njegoš.jpg|thumb|left|100px|Vürstlik piiskop Danilo I]]
 
VürstkondVürstiriik moodustati 13. märtsil 1852 [[Danilo I Petrović-Njegoš]]i poolt, kui viimane, varem tuntud kui ''vladika'' Danilo II, otsustas loobuda oma vaimulikust seisundist kui [[vürstlik piiskop]] ja abiellus. Aastal 1855 kuulutati välja esimene Montenegro põhiseadus, "Danilo koodeks". Pärast sajandeid teokraatlikku valitsemist muutis see Montenegro ilmalikuks vürstkonnaksvürstiriigiks.
 
[[Mirko Petrović-Njegoš|Suurhertsog Mirko Petrović]], [[Danilo I Petrović-Njegoš|Danilo I]] vanem vend, juhtis tugevat 7500-mehelist armeed ja võitis 1. mail 1858 otsustavas [[Grahovac]]i lahingus türklasi (7000- kuni 13 000-meheline armee). [[Osmanite riik|Osmanite]] väed löödi põgenema. See võit sundis [[suurriigid|suurriike]] ametlikult määratlema piire Montenegro ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahel, tunnistades ''de facto'' Montenegro sajanditepikkust sõltumatust. Montenegro omandas [[Grahovac]]i, [[Rudine (Nikšić)|Rudine]], [[Nikšić]]i, rohkem kui poole [[Drobnjak]]ist, [[Tušina]], [[Uskoci]], [[Lipovo (Kolašin)|Lipovo]], Ülem-[[Vasojevići]] ning [[Kuči]] ja [[Dodoši (Cetinje)|Dodoši]] osi. Montenegrolaste hiilgus tehti varsti surematuks kõigi lõunaslaavlaste lauludes ja kirjanduses.
=== Nikola valitsemine ===
[[Pilt:King Nikola of Montenegro.jpg|thumb|left|100px|Nikola I]]
Pärast ''knjaz'' Danilo mõrvamist 13. augustil 1860 sai ''knjaz'' Danilo vennapoeg [[Nikola I Petrović|Nikola]] järgmiseks Montenegro valitsejaks, [[Nikola I Petrović]]ina. Nikola saatis abi Serbia mässulistele [[Hertsegoviina ülestõus (1875–78)|Hertsegoviina ülestõusus]] ja juhtis siis sõda Osmanite vastu ([[Montenegro–Osmanite sõda (1876–78)]]). Vene [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|vägede edenemine Türgi suunas]] sundis Osmanite riiki 3. märtsil 1878 sõlmima [[San Stefano rahu|rahu]], millega tunnistati [[Montenegro]], samuti [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] ja [[Serbia vürstkondvürstiriik|Serbia vürstkonnavürstiriigi]] sõltumatust ning suurendati ka Montenegro territooriumi 4405 km²-lt 9475 km²-ni. Montenegro omandas ka [[Nikšić]]i, [[Kolašin]]i, [[Spuž]]i, [[Podgorica]], [[Žabljak]]i, [[Bar (Montenegro)|Bar]]i linnad, samuti ligipääsu merele. See oli [[suurriigid|suurriikide]] ametlik piiriajamine Montenegro ja Osmanite riigi vahele, ''de facto'' Montenegro sõltumatuse tunnistamine; Osmanite riik tunnistas Montenegrot [[Berliini leping (1878)|Berliini lepinguga]] (1878). [[Nikola I Petrović]]i valitsemisajal loodi diplomaatilised suhted Osmanite riigiga. Kui väikesed piirikokkupõrked välja arvata, juhatas diplomaatia sisse ligikaudu 30 rahuaastat kahe riigi vahel kuni [[Abdülhamit II]] kukutamiseni.
 
Abdülhamit II ja Nikola I poliitilised oskused mängisid suurt rolli vastastikku rahumeelsetes suhetes. Jätkus riigi uuendamine, saavutades haripunkti [[põhiseadus]]eelnõuga aastal 1905. Kuid poliitilised lõhed tekkisid [[Rahvapartei (Montenegro, 1906)|Rahvapartei]] parlamendisaadikute, kes toetasid demokratiseerimisprotsessi ja liitu [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigiga]], ning [[Tõeline Rahvapartei|Tõelise Rahvapartei]] parlamendisaadikute vahel, kes olid [[Monarhism|monarhistid]].
== Valitsemine ==
=== Valitsejad ===
 
* [[Danilo I Petrović-Njegoš|Danilo I]] (13. märts 1852 – 13. august 1860)
* [[Nikola I Petrović|Nikola I]] (13. august 1860 – 28. august 1910)
 
=== Lipud ===
 
Ajaloolised lahingulipud olid ''krstaš-barjak'', tavalised lipud ristiga keskel. [[Vučjeg Dola lahing]]us (1876) kasutatud Montenegro lahingulipp oli punane, valge [[käpprist]]iga keskel ja valge äärisega, ning see lipp võeti üle Serbia lahingulipust [[Kosovo lahing]]us (1389), mis sattus Montenegrosse, kui ellujäänud rüütlid selle sinna tõid. Sama lippu kasutati Cetinjes aastal 1878, pärast sõltumatuse tunnustamist [[Osmanite riik|Osmanite]] poolt [[San Stefano rahu|San Stefanos]]. 1905. aasta põhiseaduse järgi oli rahvuslipp puna-sini-valge ("црвена, плаветна и бијела") [[trikoloor]], mis oli [[Serbia lipp|Serbia trikoloor]].
 
=== 1855. aasta põhiseadus ===
 
Danilo I kasutas [[Petar I Petrović-Njegoš]]i õigust innustusena oma põhiseadusele aastast 1855, mida kutsuti ka "Danilo I koodeksiks" (''zakonik Danila prvog''). Danilo koodeks põhines Montenegro traditsioonidel ja tavadel ning seda peetakse esimeseks rahvuslikuks põhiseaduseks [[Montenegro ajalugu|Montenegro ajaloos]]. See sätestas ka reeglid, kaitstes privaatsust ja keelates sõdimise Austria rannikul ([[Kotori laht]]). See sätestas ka: ''Kuigi sellel maal ei ole teisi rahvusi peale serbia rahvuse ja ega teisi religioone peale õigeusu, võib iga välismaalane ja iga teist usku isik siin elada ja kasutada sama vabadust ja sama õigust kui montenegrolane või mägilane''.
 
=== 1905. aasta põhiseadus ===
 
[[Pilt:Flag of Montenegro (1905-1918 & 1941-1944).svg|thumb|right|Montenegro vürstkonna lipp aastatel 1905–1910|150px]]
 
 
== Demograafiline ajalugu ==
 
* [[Bernard Schwartz (geograaf)|Bernard Schwartz]] eeldas aastal 1882, et vürstkonnas on 160 000 asukat, kuigi palju usutavam eeldus oli, et neid oli umbes 230 000.
* Aastal 1900, vastavalt rahvusvahelistele allikatele, oli Montenegro vürstkonnas 311 564 asukat. Religiooni järgi oli siin 293 527 õigeusklikku (94,21%); 12 493 moslemit (4,01%); 5544 katoliiklast (1,78%). 71 528 (23%) olid kirjaoskajad.
 
== Haldusüksused ==
Montenegro vürstkondvürstiriik oli jaotatud 10 haldusüksuseks, ''[[nahija]]''.
 
Montenegro vürstkond oli jaotatud 10 haldusüksuseks, ''[[nahija]]''.
 
* [[Katunska nahija]] (Катунска нахија)
 
== Kirik ==
 
{{pooleli|Peatüki}}