Erinevus lehekülje "Sõrve poolsaar" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
[[Pilt:Sorve saar.JPG|pisi|[[Sõrve tuletorn]] poolsaare lõunatipus [[Sõrve säär]]el.]]
'''Sõrve poolsaar''' on suur [[poolsaar]] [[Eesti]]s [[Saaremaa]] edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km<sup>2</sup>², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim punktkoht on [[Sõrve säär]].
 
Poolsaare keskosas asub [[Sõrve kõrgustik]], mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud[[luitestik]]ud ([[Viieristi]]l jt), rannavallid ja madalad [[pank (geoloogia)|pangad]] ([[Kaugatoma pank|Kaugatoma]], [[Ohessaare pank|Ohessaare]]).
 
Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad [[Viieristi looduskaitseala]] ja [[Ohessaare maastikukaitseala]].
Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] (''Sworve''). Ajaloolised nimetused (''Simpernes, полуостров Симпернес'').
 
1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref> Oktoobris [[1941]] ja oktoobris-novembris [[1944]] olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve säärelpoolsaarel asuv [[Salme vald]] oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.<ref>Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.</ref>
 
1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.<ref>http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/</ref>
 
Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes [[Salme vald]] ja lõunaosas [[Torgu vald]].