Seisulaineid leidub ka optikas, nagu näiteks [[Lainejuhe|lainejuhtides]], [[Optiline resonaator|optilistes resonaatorites]] või [[Interferomeetria|interferomeetrites]]. Kuna nähtava valguse lainepikkus on väga lühike, suurusjärgus 10<sup>−7</sup> m, saab seisulainete abil mõõta interferomeetriga vahemaid ülisuure täpsusega.
[[Laser|Laseri]] üks tähtsam komponent on optiliseoptiline resonaator ehk kaks vastamisi paiknevat [[Peegel|peeglit]]. Optilise resonaatori peeglite vahel on laseris valgust võimendav keskkond, näiteks kristallergastatud millekristalliline aine, milles valguse neeldumisel on [[Elektron|elektronid]] onviidud kõrgematelkõrgematele energiatasemetelenergiatasemetele. Kui ergastatud elektroniga sarnase energiaga [[valgus]] möödub kõrgema energiaga elektronidest, siirduvad elektronid tagasi madalamale energiatasemele, kiirates selle tulemusena mööduva valgusega [[Koherentsed lained|koherentset]] valgust ning seega võimendades mööduvatpealelangevat valgust. Pideva võimenduse saavutamiseks viiakse keskkonda energiat ehk nn. [[Laser#Laserite liigid|pumbatakse]] võimendavas keskkonnas elektrone pidevalt kõrgematele energiatasemetele. Vastamisi paiknevate peeglite tõttu liigub valgus mõlemas suunas, tekitades laserisseresonaatoris seisulaine. Optilise resonaatori üks peegel on poolläbipaistev, võimaldades osal valgusest laserist välja [[Kiirgus|kiirguda]].
